"Pealtnägijas" said sõna keskkonnateadlikud prügisukeldujad Kaia Solnik ja Margus Menert, kes otsivad ja tarvitavad näiteks supermarketite äravisatud toitu.

Prügisukeldujad ei ole eluheidikud, nende seas on välismaa haridusega teadlasi, tudengeid, kuid ka lihtsalt pereemasid, kelle jaoks see on elustiil ja võimalus päästa keskkonda.

"See on üks protestiviis. Ma mõtlesin, et kuidas ma ei peaks poes enam käima ja siis ma hakkasin mahetooteid otsima, Eesti kohalikku. Lisaks hakkasin dive'ima," selgitas prügisukeldumise retkel osalenud Kaia Solnik.

Kraami, mida poetagustest prügikastidest sukeldujatega kottide viisi ära veetakse, on palju. Kõik prügikastist tulev pestakse bakterite vältimiseks soodaga hoolega puhtaks.

"Kuna täna oli kraami nii palju, siis me viime selle ka kogukonna riiulile, anname sotisaalmeedias teada, et siit saab ja kes tahab, see võtab," ütles Menert.

"Toidupoodide valik on suur, aga jäätmete sorteerimisele pole olenevalt poest tihti mõeldud," lisas Meinert.

Toidukaupluste prügikastidest leiab puu-ja juurviljade kõrval, pagaritooteid, kohupiimakreeme ja muud söödavat.

„Need prügikastid ei peaks olema lukus. See kraam võiks olla ilusasti pandud riiuli peale poe taha. Ja need inimesed, kes tahavad, võiksid omal vastutusel toitu võtta,” rääkis prügisukeldujatega kaasas käinud Ilves.

Ilves rääkis peale prügisukeldumist, et umbes kolm neljandikku leitud puuvilja- ja köögiviljakraamist on täiesti kõlbulik. "Seda ma isegi ei paneks biojäätmetesse," ütles ta.

Eksperimendi järel tõdes Ilves: "Poed ei sorteeri prügi, mis on minu jaoks täiesti üllatav, et puuviljalett läheb kilekottides ja plastkastides olmejäätmetesse. Põhiline õppetund see, et poodidest läheb prügikastidesse häbematult palju värsket kraami, mis võiks ja peaks jõudma nii inimeste kui ka loomade toidulauale või vähemasti loodusesse tagasi."

"Teeme prügikastid lahti või paneme üldse riiulid sinna poe taha. Et see kaup jõuaks sinna, kuhu ta peab, mitte prügimäele," lisas Ilves.