Avastan aina rohkem ja rohkem, et mõtlen valikute peale, mida Ernesaks omal ajal, 1940ndatel tegi, ja küsin endalt, kas see on okei. Kas see on okei, et mul on tunne, et käitun ja mõtlen, et natuke käitume ja mõtleme me kõik nagu tema ja ta kaasteelised sel ajal.

Lühidalt oli Ernesaksa ajastu suurim küsimus see, kas olla vait, kui vait olemine on kergem.