Reaalsusest panevad teda põgenema heitlikud ajad suhterindel ja edutamine töö juures, millega kaasnes ka vastutusala suurenemine. Lisapinge, mis tööl juurde tuli (ta töötab finantsalal – toim), paneb ta vabadel päevadel otsima võimalusi “erakordseks lõõgastuseks” ja “täiesti teistmoodi reaalsuseks”. Selliseks nimetab ta ise selliseid pidusid, kus ta kokaiini kasutab. “Seda, et tarvitan, teab seltskond, kellega läbi käin ja kus ka tarvitatakse. Loomulikult ei saa ma sellest lähedastele ja ka mõnele sõbrale rääkida, nad mõistaksid mind kindlasti kohe hukka. Aga minu pärast ei pea üldse muretsema, ma ei ole ju mingi sõltlane. Mulle on see puhas meelelahutus ja muidu elan normaalselt nagu iga teine.”