Kultuuri­mäles­tiseks tunnistatud klassit­sistliku ilmega linna­­elamut saadab kirju ja sünd­muste­­rohke aja­lugu. On teada, et 16. sajandil kuulus osa hoonest Pärnu pasto­raadile. Teise maailma­­sõja ajal, kui suurem osa Pärnu vanalinnast pommi­tamise käigus hävis, sai ka kõnealune maja rängalt kanna­tada. Nõukogude aja lõpul aga ehitati säilinud soklikorrusele algsete plaanide järgi kunagise maja identne koopia. Eesti mõistes on tegu küllaltki era­kordse asjade käiguga, kuna enamasti rajatakse varemetele midagi uut ja totaalselt erinevat.