Ester Kuntu Krõõt Tarkmeel
Filmis “Tõde ja õigus” Marit kehastanud näitleja Ester Kuntu (29) tugevuseks on võime otsatult uskuda ning luu ja üdini armastada. Nagu tema tegelaskujulgi.

Estrist kirjutama asudes märkan end ümisemas pealkirja tikitud Hando Runneli luuletuse ja Olav Ehala laulu sõnu. Õrn, armas, õrn. Ent see on vaid üks dimensioon selles vir­varris – sõnas, mida näitleja enda kirjeldamiseks kasutada armastab.

Olles päris aus, siis esma­pilgul on Ester nagu pöörane kompott Ehala haprast haldja­likkusest, Florence Welchi melanhoolsest ilust, Feisti mängulisusest ning “Carmina burana” plahvatuslikust jõust.

Ta võib ühel hetkel kõõluda köietantsijana pisarate piiril, järgmisel aga pahvatada kogu hingest naerma. Temas on vaprust ja lootust. Tal on julgus olla haavatav. Ta ei karda olla ehe, toores ja aus. Ta on päris ja see on nii õudselt tore.

Ester, kes sa iseenda silmis oled?

Tundlik inimene. Nutan rõõmust ja kurbusest. Mulle on isegi ette heidetud...