Armusuhted, seks, troopika, maailmaparandamine ja Tuhkatriinu-lood: miks reality-sarjad meid paeluvad?
“Reality-sarjade kapisõltlane avastas just “Rannamaja”!!!” Just selline ülevoolav teade helises hiljuti mu Messengeri aknas. Muigasin ja mõistsin sõbra elevust, kuid tundsin ka kerget kurvastust – minu igaõhtuse salasarja viimane hooaeg oli just läbi saanud. Oeh!
Avastasin brittide “Armastuse saare” (“Love Island”) hilisel õhtutunnil telekanaleid klõpsides. Kuigi sari oli juba mõnda aega kestnud, oli selles miskit, mis naelutas hetkega sündmustikku jälgima, olgugi et seal pealtnäha suurt midagi ei toimunud.
Grupp naisi, kel jalad pikemad kui elu, ning kamp justkui skulptori voolitud kõhulihastega noori Adoniseid leiavad end Mallorca unistuste villast. Nende eesmärk on kohata täiuslikku partnerit. Kui esimesed pilgud on vahetatud ja suhted juba susisevad, heidavad produtsendid türkiissinistesse vetesse uued kuumad kehad, mis tulevad leekima löönud liite intriigidega jahutama.
