Mulle meenus üks kohtumine Saaremaal perekonnatuttava, tuntud ravitseja Vigala Sassiga. "Noh, kas ikka sodid ja mürgitad naisi?" küsis ta, mulle teravalt silma vaadates. Ootamatust süüdistusest ehmununa, ahmisin õhku ja kogelesin vastu, et tänapäeva meik on ohutu ning ma hoopis loon ilu ja parandan naiste eneseusku.
Aga see küsimus pani mind mõtisklema, kas me tegelikult teame, mida oma nahal kasutame ja kuidas see meie organismi ning tervist mõjutab? Pöörame ju järjest rohkem tähelepanu sellele, mida sööme ja joome, kui tervislik on meie elukeskkond. Kas peaks sama ettevaatlikult suhtuma ka meigitoodetesse?
Vastus on jah ja ei korraga. Korras immuunsusega inimesele ei tohiks dekoratiivkosmeetika mingeid ebameeldivusi põhjustada, küll aga on meie hulgas ka tundlikuma organismiga naisi. Mõnedele neist, näiteks keemiaravi läbi teinutele, on tavameik tihti vastunäidustatud. Siinkohal tõttab appi ohutu mineraalkosmeetika.

Kas teadsite, et
Eesti turule jõuab aastas üle 10 000 kosmeetikatoote. Kontroll kosmeetikatoodete terviseohutuse ja õige märgistuse üle toimub turujärelevalve korras, kontrollivad Terviseameti ja Tarbijakaitseameti inspektorid. Tootele või pakendile peavad olema märgitud kosmeetikatoote koostises olevad ained, mille sisaldus on suurem kui 1% kahanevas järjekorras. Koostisaineid, mille sisaldus on väiksem kui 1% , võib loetleda suvalises järjekorras teiste koostisosade järel. (info: www.terviseamet.ee)

Mineraalmeik on loomulik kaitse UVA ja UVB kiirguse eest, selle tagab koostises olev tsinkoksiid, mis omab ka põletikuvastast toimet. Ilukirurgid ja dermatoloogid soovitavad kasutada mineraalkosmeetikat pärast plastilisi iluoperatsioone, laserravi ja nahalihvimisprotseduure, kuna see parandab näonaha seisundit ja leevendab nahaprobleeme, nagu akne ja kuperoosa.

Mineraalmeigi peamised koostisained

Vilgukivi ehk Mica Sericite – looduslik mineraal, hea katvusega, annab puudrile õrna sädeluse, kontrollib liigset rasueritust.
Titaandioksiid – naturaalne päikeseblokaator.
Tsinkoksiid – põletikuvastane, nahka rahustav päikeseblokaator.
Raudoksiid – annab kosmeetikale värvi.
Boornitriid – tagab meigile püsivuse.
Peenestatud poolvääriskivid – värvipigmendid.

NOVExpert Laboratories eksperdid on kindlaks teinud, et kanname oma nahale iga päev üle 500 erineva toimeaine molekuli. Keskmiselt tarbib naine elu jooksul üle 100 kg kosmeetikatooteid, mille toimeained imenduvad läbi nahakihtide ka meie vereringesse ja uriini.

Millistest koostisainetest hoiduda
Viktoria Sviridova, Bellapierre Cosmeticsi eksklusiivne esindaja Baltimaades, Ukrainas ja Venemaal:

Meie nahk pole mitte ainult kõige suurem organ (seda on ligi kaks ruutmeetrit), vaid ka omalaadne vabrik ja samal ajal erinevate ainete ladu. Väga tabav on ütlus: millega nahka toidad, nii seest kui väljast, seda ta sulle ka tagasi annab. Teadlased on kindlaks teinud, et iga "tavaline" kosmeetikatoode võib sisaldada 2–8 kantserogeenset ainet. Olen arvamusel, et 21. sajandi kosmeetika ei tohiks sisaldada talki, vismutit, parabeene, sünteetilisi värvaineid ja konservante.
Talki peetakse võimalikuks kantserogeeniks, mis süvendab munasarjavähi riski, võib põhjustada hingamisteede haigusi, samuti ummistab poore.
Vismut oksükloriid – sünteetiline allergeen. Selle aine kristalne struktuur traumeerib nahka, võib esile kutsuda kihelust, löövet, aknet ja pooride ummistust. Kasutatakse sellepärast, et odav koostisaine lubab puudri mahtu suurendada ja sel kombel õigustada toote kõrget hinda.
Piiritus ehk etanool – üks suuremaid naha niiskuseröövleid, kuna võtab kudedest mineraalaineid, alandades sellega rakkude võimet säilitada niiskustaset.
Ftalaadid – lisatakse paljudele huulepulkadele ja toonikutele. Need kantserogeenid rikuvad hormonaalset tasakaalu ja võivad tekitada onkoloogilisi probleeme.
Tehniline mineraalõli – naftakeemia mürgine jääkprodukt, ummistab nahapoorid, aeglustab noorte rakkude arengut.
Parabeenid – sünteetilised konservandid, mida kasutatakse mikroobide arengu aeglustajatena toodete säilivusaja pikendamiseks. Parabeenid kuhjuvad organismi, rikkudes hormonaalset tasakaalu.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Anne & Stiilis 2013. aasta augustis.