Tekst: Kelly Kipper I Fotod: Krõõt Tarkmeel, erakogu I Jumestus: Gerda Miller Krõõt Tarkmeel
Kes meist ei teaks seda tunnet, kui muusika endasse haarab ja tantsuplatsile kisub… Kui aga kuuldud rütmid ei vii kõigest diskopõrandale, vaid meelitavad teise riiki elama, algab pikem teekond kui kolm minutit kestev puusanõks.

Hanna Põlluaas (26) ei torka tänaval millegi tavatuga silma. Ta on pisemat kasvu, lõuajooneni ulatuvate tumedate juustega, millele lisab karakterit peaaegu märkamatu ploomi­lilla helk. Tagasihoidlikku, ent teatud mässumeelsetele nootidele viitavat ninarõngast tasa­kaalustavad range musta raamiga nohikuprillid.

Jalas on tal sissekantud muga­­­­vad tossud ning seljas lohvakas helelilla pusa, mille alt koorub matrjoška kombel välja teine, kapuutsiga samet­dressikas.

Ent kui Hanna tantsima hakkab, transformeerub nii tema välimus kui ka leebe karakter. Võimust võtab naise alter ego, kes kannab sama tiitlit nagu Mel Gib­soni legen­daarne tegelas­kuju kultus­likus seiklus­filmis “Brave­heart”. Üks on kartmatu sõja­tandril, teine tantsulahingus.

Mitte vaid vaeste rõõm