Paige Cody/ Unsplash
Kas teie peres on ema- ja isarollid võrdsed või oled sina Tähtsam Lapsevanem? Kes annab lapsele süüa, kes paneb teda magama ja kes lahutab laste tülisid – kas alati ema või tehakse seda vaheldumisi?

Kas pead oma mehelt lastekasvatuses ja kodutöödes abi küsima või märkab ta ise, mida on vaja teha? Pole palju neid naisi, kes saavad kätt südamele pannes kinnitada: minu abikaasa tegeleb lastega sama palju kui mina.
Kuidas muuta isad emadega võrdseteks lapsevanemateks, pole sugugi lihtne küsimus. Üks USA abielupaar on kirja pannud laineid lööva teooria võrdselt jagatud vanemlusest (Equally Shared Parenting, ESP), andnud sel teemal välja bestselleri ning leidnud hulga järgijaid. Eestis on USAga võrreldes palju asju teisiti. Kui seal nimetatakse supermommydeks naisi, kes pärast laste saamist töötamist jätkavad, siis meil on see tavapärane. Meie suur eelis on vanemahüvitis, mistõttu beebiga kodus olemine, ka isade puhul, ei tähenda perele tingimata suurt rahalist kaotust.
ESP loojate sõnul nõuab jagatud vanemlus harjumist ja ohvreid. Kui peamisest leivateenijast isatõmbub pere nimel tööl veidi tagasi, võib see tähendada rahalist kaotust ja loobumist harjumuspärasest elustiilist. Naisi aga manitsetakse võtma omaks mantrat “Ma lasen sel olla”, mis tähendab, et nad peavad andma järele enda kehtestatud kodumajapidamise standardites.
Jagatud vanemluse võit on eelkõige isade tugevam emotsionaalne side lastega. Kui vaadata, millest kirjutavad selle elustiili omaks võtnud paarid, siis kiidavad naised, et lastel on isadega sama lähedased suhted kui emadega. “See (ESP-elustiil) ei ole lihtne, aga kui tüdrukud öösel ärgates isa hüüavad, siis tean, et olen õigel teel,” kirjutab üks ema.

Lugu ilmus 2014. aasta novembrikuu Annes & Stiilis.