Inimesed “vajavad adrenaliinisüsti”, neil on “adrenaliin laes” või nad “tunnevad adrenaliini soontesse voolamas”. Evolutsiooniliselt on adrenaliin olnud vajalik selleks, et inimene suudaks ohu­situatsioonis oma organismi võimekust maksimaalselt kasutada. Elades heaolu­ühiskonnas, on aga tiigrit, kelle eest ära joosta, raske leida. Seega on tekkinud vajadus adrenaliini väljastamist n-ö kunstlikult reguleerida. Enne kui hakkame rääkima langevarju­hüpetest või köielkõndimisest, tuleb rääkida tänapäeva kõige tavalisemast adrenaliiniallikast – stressist, eriti tööstressist. Ja sellest, kuidas me seda ise tekitame.

Kaisa* (34) töötas aastaid suure pinge all ja leiab nüüd tagasi vaadates, et seda tekitas ta endale ise. Stress viis ta mõne aasta eest korraliku läbipõlemiseni. “Töötasin väga väikese koormusega ülikoolis teadurina. Töö kõrvalt kirju­tasin artikleid eesti- ja ingliskeelsetesse teadus­aja­kirjadesse. Probleem oli selles, et ma ei osanud oma tööd planeerida,” meenutab naine.

“Pea pooltele kuupäevadele minu märkmikus olid ringid ümber tõmmatud ja kirjutatud juurde, millal mingi artikli tähtaeg on. Sain eranditult kõik oma artiklid valmis viimasel minutil – teadsin alati umbes, kui kaua ühe või teise teksti kirjutamise peale aega kulub. Alustasin alati siis, kui ei olnud enam võimalik venitada... Nüüd mõistan, et see oli adrenaliinisõltlase elustiil – ning mitte heas mõttes. Miks ma poleks võinud teha oma tööd nagu normaalne inimene ja leida adrenaliinijanu kustu­tamiseks hoopis mingi hobi?” küsib ta.

Üks tänapäeva levinumaid adrenaliiniallikaid ongi kohustuste viimasele hetkele jätmine...

Loe edasi, et teada saada:

- Kuidas on adrenaliin seotud emotsioonidega?

- Kuidas ennast stressirohketest olukordadest välja murda?

...