Fotod: VidaPress, Unsplash, erakogu
Millal sa viimati midagi eeldasid? Hommikul, kui ülemus sulle kahtlase pilgu saatis? (“Appi, olen vist midagi valesti teinud.”) Või eile õhtul, mil kallim head ööd ütlemata magama läks? (“Ta on vist solvunud.”) Usud, et oled õigel teel?

Eeldada on imelihtne! Kõik, mida vajad, on puudulik info, et fantaasia tööle hakkaks. Kuigi eeldamine õõnestab enesekindlust ja lõhub suhteid, teeme seda ikka. Olgugi et ootustele ja lootustele, mis ei põhine faktidel, vaid oletustel, järgneb tihti pettumus, kordame mustrit aina uuesti ja uuesti. Kõlab tuttavalt?

Psühholoog ja elutreener Triin Juhanson ütleb, et tegemist on inimloomusele omase käitumisega, milleks sillutab teed väärarusaam, et me kõik mõtleme ja käitume ühtemoodi. “Eeldamine on loomulik reaktsioon, mis viib selleni, et ootame teistelt samasuguseid tegusid ja mõtteid, nagu ise antud olukorras teeks ja mõtleks.” Teisisõnu: aju täidab lüngad, ühendab punktid, mida tegelikult ei eksisteeri, ja eeldus ongi loodud. Seal, kus teadmine puudub, astub mängu valeteadmine. “Inimesed hakkavad arvama, tuginedes fantaasiale, varasematele kogemustele ja soovmõtlemisele. Aju on nõnda loodud, et otsib pidevalt korduvaid mustreid,” lausub Juhanson.

Pidurdab ja pahandab


Kujuta ette, et sõidad autoga. Sa ju ei eelda, et kõrvalreas sõitev masin võiks sulle ootamatult ette keerata. Selle asemel hoiad silmad lahti ja jälgid, mis su ümber toimub ehk toetud faktidele. Kahjuks iseenda võimete ja suhete hindamisel me nii ratsionaalsed pole.