Hispaania kuningas Felipe VI ja kuninganna Letizia SIPA / Scanpix
Kui muinasjuttudes elavad printsessid seitsme maa ja mere taga ning on enamasti vaat et ebamaised olevused, siis päriselus on nad lihast ja luust inimesed oma rõõmude, pahede ja voorustega. Lisaks ei pea tänapäeval printsiga abiellumiseks enam aadlisoost olema – ka täiesti “tavalisest” naisest võib printsess saada.

Kuningliku tiitliga käivad mõistagi kaasas usku­matuna näivad privileegid, kuid lisaks hulgale seisusest tule­nevatele eelistele toob elu kroonitud peana kaasa ka tohutu vastutuse: etiketi­reeglid, sajanditevanused traditsioonid ja käitumis­normid, tugev sotsiaalne surve ning ühiskonna igakülgne tähelepanu. Võib vaid ette kujutada, et toimetulek olukorraga, kus kõiki sinu liigutusi jälgitakse ja iga sammu võib tabada kriitikarahe, pole kergete killast.

Ehkki meie meediasse jõuavad enamasti Cambridge’i hertsoginna Catherine’i ja Sussexi hertsoginna Meghaniga seotud uudised, on väljapaistvaid printsesse teisigi. Olgu märgitud, et Euroopas on tänapäeval kokku 12 monarhiat – need on Belgia, Hispaania, Hollandi, Norra, Rootsi ning Taani kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendkuningriik, Vatikani paavstiriik, Andorra, Liechten­steini ja Monaco vürstiriik ning Luksemburgi suurhertsogiriik. Lisaks neile on veel troonist ilma jäänud valitsejad, kellele on tiitel küll jäänud, kuid kuningriiki enam pole.