Joshua Reddekopp/ Unsplash
Paljude meeste jaoks võistlevad ajamasina staatuses omavahel mobiiltelefon ja käekell. Miks võiks ikkagi käekella eelistada? Sellele küsimusele vastavad stilist Ženja Fokin ja Eesti kellabrändi AegaOn üks loojatest Kristjan Rabi.

Personaalseid šopinguid korraldav stilist Ženja Fokin ütleb, et käekell on osa mehe stiilist. „See annab võimaluse anda oma riietusele täiendus ilma, et peaksid midagi ütlema. Käekell räägib sinu eest.”

Käekell aitab mobiili unustada

Kristjan Rabi lisab, et käekell on üks neist vähestest aksessuaaridest ja samas üks levinumaid, mida mehed hea meelega kannavad. „Kui me aga räägime käekella funktsionaalsetest omadustest, siis on randmelt palju kiirem ja mugavam aega vaadata, kui hakata kitsastest teksataskutest telefoni välja koukima. Käekell annab ka teatavat vabadust telefonist – võid selle kuhugi eemale unustada, kui on rahu vaja, käekell randmel aitab aga ajas ja ruumis edasi orienteeruda. Vaevalt et keegi väga vastu vaidleb, kui ütlen, et mobiiltelefoni on meie elus niigi palju.”

Näitleja Daniel Craig kandis filmis „Spectre” James Bondi tegelaskuju mängides kella nimega Omega Seamaster 300. Seamasterit tutvustati esimesena 1948. aastal ning see sai tohutult populaarseks 50ndate keskel. Selle mudeli rivaaliks on vaid Rolexi Submarineri mudel. Omega pikaaegne seotus James Bondi tegelasega on brändile turul magusa koha kindlustanud. Bondi ei ole küll päriselt olemas, aga ta on üks maailma kuulsamaid tegelaskujusid, kes võib teha kuulsaks ükskõik millise brändi. Kellamudeli väärtus on ligikaudu 2525 naela ning sarnast on võimalik ka endale soetada.
Scanpix/ Reuters

Mitte millegi pikendus

Kristjan Rabi nendib, et kella valides oleks kõige targem alustada peeglisse ja endasse ning alles siis rahakotti vaatamisega. „Kell võiks vähegi peegeldada kandja olemust ja isikupära. Kui üritada kellaga midagi pikendada või tõestada, siis näeb see reeglina pigem naeruväärne välja. Kui aga sisu on, siis miks jällegi end tagasi hoida? Mees ja kell võiksid moodustada loomuliku terviku.”

Ženja Fokin usub, et need, kes hakkavad endale kella otsima, ei peaks hätta jääma. Tal endal on palju lemmikuid. „Frederique Constanti seostan siniverelise rafineeritusega. Seevastu Tag Heuer ja Breitling seostuvad pigem kiiruse ja rallimaailmaga. Kui mõtlen Raymond Weili kelladest, siis seal on mudeleid, mis on inspireeritud sümfooniast. Üks kell on inspireeritud tangost. Eesti firma AegaOn uued mudelid on oma uue disainiga sipupükstest välja astunud ja liiguvad oma teed.”

Kuidas kella kinkida?

Kui otsida kella endale, soovitab Fokin leida üles äratundmisrõõmu. Kui kella kinkida, soovitab Fokin võtta kingisaaja poodi kaasa. „Kui kella kinkida, peaks tegema lõppsirge pigem koos. Hea on minna kella ostma koos, et see oleks elamuslik, mitte pettumuslik.”

Kristjan Rabi ütleb kella kinkimise kohta, et eesmärk on ju ikkagi üllatada ja pakkuda emotsiooni. „Leian, et kingikarpi avades on nii üllatus kui ka emotsioon suuremad, kui sealt vaatab vastu pärisasi ehk käekell.” Rabi nendib, et kui kinkija vähegi kingisaajat tunneb, peaks ta olema võimeline tema eest valiku tegema. „Kingitud hobuse suhu ei vaadata, nagu öeldakse. Kinkekaarti soovitaksin pigem juhul, kui kingisaaja ei ole niivõrd lähedane inimene.”

Kellabrändil AEGAON võib idee tekkimisest realiseerimiseni aega minna aasta kuni kaks. „Ideest peab saama joonis, joonisest prototüüp, prototüübile järgnevad parandused ja lõpuks, kui ollakse lõpptulemusega rahul, tuleb välja mõelda, kuidas seda kõige optimaalsem valmistada oleks. Meie eesmärk pole teha võimalikult palju erinevaid mudeleid, vaid pigem arendada olemasolevaid, teha neid hästi ja kvaliteetselt,” ütleb Kristjan Rabi.
Aegaon