Mu vanemal õel on neli last, teismelisena teenisin taskuraha ka teiste lapsi hoides ja veidi vanemana läksin välismaale kahe väikelapse au pairiks. Lapsed on alati olnud nii loomulik elu osa, et ma väga ei märka, kui sõbranna iga paari minu jutustatud lause vahele manitseb: “Ei, Mummu, ei tohi tädi riiulist asju maha tõmmata!” Ilmselt ka mu enda olek ja valmidus tuttava last potile viia või tema nina nuusata on taganud, et sõbrannad pole pidanud minuga üleolevat tooni võtma või solvuma. Ometigi kuuleb alailma, kuidas lapsed sõprusele mõjuvad – seda siis kas ühelt või teiselt poolt “rindejoont”.

“Mu parim sõbranna ei ole nõus minuga kokku saama ilma oma kahe lapseta,” ütleb Renate (27). “Ta rõhutab, et need on nüüd osa temast ja nad on kolmekesi komplekt.