Andrea Piacquadio / Pexels
Kui emotsionaalne temperatuur on väga kõrge, ei pääse nn mõtlev aju löögile, meie võime valikuid teha ja edasist tegevust planeerida on häiritud, kirjutab pereterapeut Meelike Saarna Facebooki lehel Parem Elu.

Mis toimub me ajus, kui vihastame? Kui väga palju lihtsustada, võime öelda, et inimesel pole mitte üks, vaid kolm aju: seljaaju hoiab meid elus, emotsionaalne aju tunneb ning ratsionaalne aju mõtleb ja õpib. Rahu ja tasakaalu olukorras töötavad kõik aju osad kooskõlaliselt, ent on olukordi, kus ühel neist on domineeriv roll, mis mõjutab meie emotsioone.

Pereterapeut Meelike Saarna annab mõned nipid, kuidas endale appi minna, kui tunded ähvardavad üle pea kokku lüüa. Igaüks võiks leida endale sobiva mooduse, mis sobib tema olemuse ja konkreetse olukorraga.

1. Tuleta meelde korrutustabel, nimeta mõttes kujundeid, värve – ratsionaalne ülesanne hoiab mõtleva aju töös.

2. Keskendu teadvalt mõnele detailile (pilv, kohvilõhn, linikumuster).

3. Hinga sisse-välja sügavalt ja aegamisi.

4. Võta mullitaja või tee paberipall – puhumine, väljahingamine rahustab närvisüsteemi.

5. Tee eriti suure ulatusega liigutusi, nt tuuleveskit ehk käeringe.

6. Tee endale (salajane) rahukoht, kuhu veidikeseks eemalduda. See rahukoht võib olla ka kindel rahustav pilt meeles, millesse saad vajadusel siseneda.

7. Ütle (endale või teistele), et oled närvi minemas ja mine natukeseks ära (õue, tualetti, rahukohta). Anna teistele teada, mida oled tegemas.

8. Kiirusta vannituppa ja pane vesi jooksma – pahin lõõgastab.

9. Joo aeglaselt klaas vett, või hoia suutäit suus, lugedes aeglaselt 10ni.

10. Viska mõni nali, vali uus tegevus, esita paradoksaalne (imelik) küsimus.

11. Tee endale (vaimsed) valgusfoorikaardid – punane=stopp.

12. Pinguta ja lõdvesta keha.

13. Küsi kallistust või kallista end ise.

14. Peatu. Kaalu, millist käitumist valida. (Ära ole automaat.)