Fotod: Sven Arbet, Ilmar Saabas | Illustratsioonid: Shutterstock
Kuigi riigiasjade ajamisel on läbi aegade domineerinud mehed, on visionääridest naised Eesti tipp-poliitikas alati kaasa rääkinud.

Vestleme endiste poliitikute Ene Ergma ja Lagle Parekiga nende karjäärist ja küsime, kas probleemid, millega naised praegu rinda pistavad, olid aktuaalsed ka paar­kümmend aastat tagasi.

Naiste ja meeste võrdsusest

Lagle Parek: Ma ei ole kunagi tundnud, et olen jäänud millest­ki ilma ainuüksi seetõttu, et olen naine. Või siis ei ole ma seda märganud.

Eesti naised on läbi aegade tõestanud oma võimekust. Stalini ajal, kui olid tohutud repressioonid, löödi mehed kas maha või pandi vangi. Naised kandsid kogu raskust, polnud neil aega vinguda ega miskit.

Mu ema oli sellest põlv­konnast, kes oli 1920ndatel ülikoolis käinud – see oli aeg, kui naisintelligents hakkas kasvama. Enne seda said vaid üksikud naised kõrghariduse.

Siberist tuldi koju, käed taskus, oldi väga vaesed. Kui üldse oli kodu alles.

Olin jõmpsikas, 13–14aastane, kui ema võttis mind kaasa naiste koos­viibimistele, kus arutleti probleemide üle, mis olid Eesti Vabariigis. Tühja Vene aega ei võetud isegi kõne alla. Mul on nii selgesti meeles, et selles pundis oli ka Eesti esimene naisadvokaat Margot Viirmann-Kanemägi, kes oli elanud üle kohutavalt raske perioodi oma elus. Ta mees oli pankur, kes lasti maha. Tema vend oli Türi linnapea, kes lasti ka maha. Linnapeal oli väga jõukast perest naine, kes küüditati kolme lapsega 1941. aastal Siberisse. Naine ei kannatanud seda välja, ta tappis end ära ja lapsed jäid ilma peale. Margot, kes ei olnud elus seni mingeid raskusi kogenud, küüditati ka 1941. aastal, kuid teise kohta. Ta suutis võidelda välja õiguse sõita vennalaste juurde, korjas nad üles ja kasvatas suureks.

Aga tal oli hinge peal üks patt. Kui Päts kutsus töö­puuduse ajal üles peresid jätkama vaid ühe töölkäijaga, siis Margot polnud sellega nõus. Ütles, et kui tema koju jääb, peaks ta teenija ära saatma. Tal oli vaja põhjendust, miks mitte koju jääda. Ja see polnud materiaalne, vaid enese teostamise küsimus.

Samas. Kui on mõnda ametisse valida naise ja mehe vahel ning nad on ühel tasemel, siis valitakse tihti mees. Naisel on lapsed, ta on haigete lastega kodus... Aga tugevad ja töökad murravad igal juhul, kõige kiuste elus läbi.