Missioon luua kodu
Novembris jõuab teatrilavale Maria Petersoni (41) lavastatud lastekodulastest ja nende uutest peredest kõnelev dokumentaallavastus “Südames sündinud”. Maria enda kodus kasvavad aga lapsed, kelle puhul on ta juba unustanud, et tüdrukud pole nende perre sündinud, vaid tulnud.
Kui Maria luges esimest korda lugusid, mille Andra Teede oli lavastuse jaoks kirja pannud, kahtles ta, kas need kellelegi üldse huvi pakkuda võiksid. Need olid inimeste monoloogid, kes on ise lapsendamisega kokku puutunud – laste ja nende uute vanemate lood. Teksti lugenud näitlejatele ei tundunud need lood aga sugugi tavalised… Tavalised tundusid need Mariale, kes on ise selle teemaga tihedalt seotud.
Maria teadis juba viiesena, et võtab endale kunagi lastekodust lapsed. “Tahtsin lapsena maailma päästa... Vaatasin vanaemaga palju Vene kanalitelt dokke ja kui nägin Leningradi lastekodust filmi, siis otsustasingi, et mina võtan kõik oma lapsed lastekodust,” meenutab naine. “See mõte ei läinudki ära ja tunnen, et minu jaoks ongi see täiesti õige tee.” Marial olid endal väiksemad õed-vennad, teismelisena sai ta neid päris palju hoida.
Kui Maria abiellus, nauditi kümme aastat koos kaasaga oma aega. Ta oli 34, kui lapsed tulid – 3- ja 6aastased õed. “Tegelikult tahtsime võtta üht last. Olin siis ka tööga väga hõivatud ja mõtlesime, et tuleme ainult ühega toime. Selgus aga, et temal, kes võiks meile tulla, on ka õde, ja siis tuli teadmine, et võtame mõlemad. Praegu on tüdrukud 11 ja 14.”
Hetkeline äratundmine
“Üldiselt soovitakse suuremaid lapsi lapsendada harvemini kui beebisid. Ja üsna harv on, et võetakse koos kaks last. “Kuna mul olid lapsena õed-vennad olnud, tundsin missiooni, et ka suuremad lapsed vajavad kodu. Ja mulle tundus, et minus on potentsiaali, et sellega hakkama saada,” selgitab naine.