Kruvikinnitusega implantaatidele kinnituv mitte-eemaldatav sild. Valmistatud tsirkooniumist ja kattekeraamikaga. Perident hambakliiniku arst Ištvan Lakatoš. Tehnik Jörg Iowa Iowadent Foto: Olaf Iowa
Hamba või hammaste kaotus on juhtum, mis ei meeldi kellelegi. Paraku tuleb seda aga ikka ette. Siiski ei pea hambast (või mitmest) ilmajäämine olema lõplik, sest kaasajal on palju materjale ja tehnoloogiaid, et hambarida edukalt taastada. Selles artiklis uurimegi lähemalt, milliste hambaproteeside vahel valida saab. Teemast räägib Periodent hambaravikliiniku juhataja ja hambaarst Tatjana Kašunina.

Millal on hambaproteesi vaja?

Hambaprotees on n-ö kunsthammas (või hambad), mis paigaldatakse suhu, et asendada oma hammast (või mitut).

„Kui hammas või hambad on suust puudu, siis on hambaarstil ja patsiendil võimalik koostöös valida paljude proteetiliste võimaluste vahel. Üks populaarsemaid on näiteks hambaimplantaat, kuid ka totaalprotees, sildprotees ja büügelprotees. See, milline neist kellelegi sobib, oleneb patsiendi olukorrast,“ selgitab Tatjana Kašunina.

Mõnikord ei ole oma hambast kuigi palju alles ja seda ei saa enam taastada. Siis on tavaline lahendus hambakroonide kasutamine. Kroonid paigaldatakse oma hamba tugistruktuurile. „Mõistlik ja soovitatav on hammas kroonida ka pärast juureravi,“ ütleb Kašunina.

Vahel on aga nii, et patsient ei ole rahul oma hamba (või mitme) omadusega – näiteks ei meeldi talle hamba kuju, praod selle pinnal või värvus. See tähendab, et tegemist on esteetilise probleemiga, millest on võimalik vabaneda. Enamasti kasutatakse mure lahendamiseks hambakroone või lumineere.

Suust eemaldatavad hambaproteesid – ajutine või püsiv lahendus?

Suust eemaldatavaid proteese on mitut liiki, mis tähendab, et enamasti on tegemist kas osalise või totaalproteesiga. „Osaline hambaprotees võidakse valmistada juhul, kui patsiendil endal alles küllaldaselt oma hambaid, mille külge on võimalik protees paigaldada. Totaalprotees tähendab seda, et asendatakse kogu hambarida,“ selgitab Periodent hambakliiniku juhataja.

Plaatprotees

Plaatprotees on teistest proteesiliikidest soodsam, kuid püsivaks lahenduseks see kõige parem variant ei ole. Niisugune protees koosneb plastmassist ja proteesiga on kaetud ka suulagi. Plaatproteesi kasutatakse sageli ka ajutise võimalusena, et taastada mälumisfunktsioon ja asendada mingiks perioodiks kõik või suur osa hammastest. Näiteks siis, kui on paigaldatud implantaadid, kuid need vajavad paranemiseks aega.

Büügelprotees

Järgmise võimalusena saab kaaluda büügelproteesi paigaldamist. See on enamasti osaline protees, millel on metallkarkass. Oma hammaste külge kinnitub see klambrite abil ning tegemist on plaatproteesist tugevama ja mugavama lahendusega, sest see pole niivõrd mahukas. „Sellisel proteesil on spetsiaalsed lebamid, mis aitavad mälumiskoormust ühtlasemalt jaotada,“ sõnab Kašunina. Uuri lähemalt büügeproteesidest.

Suhu kinnitatavad hambaproteesid on kaasaegsed ja püsivad

Kuigi suust eemaldatavate proteeside kasutamine on mõnel juhul vägagi õigustatud ja patsiendile sobiv valik, on kasulik end kurssi viia ka püsivamate tänapäevaste võimalustega, milleks on suhu kinnitatavad hambaproteesid. Näiteks implantaat, sildprotees, laminaadid või hambakroon.

Hambaimplantaat

Püsiv võimalus asendada üksikut hammast on paigaldada lõualuu sisse hambaimplantaat. Tegemist on titaanist kruviga, mis asetatakse lõualuusse puuduva hambajuure asemele. Hiljem kinnitatakse selle külge oma hambaga äravahetamiseni sarnane kroon. Uuri lisaks „Hambaimplantaat – kellele ja miks?“.

Sildprotees

Lahendust, kus naaberhammaste kroonide külge paigaldatakse puuduvat hammast (või mitut) asendav konstruktsioon, nimetatakse sildproteesiks. „Siin tuleb aga tähele panna, et sildproteesi jaoks on tarvis oma hambaid enne lihvida ja need krooniga katta,“ nendib Kašunina.

Hambakroon

Üsna tavapärane ja kaasaegne proteesivariant on hambakroon, mis katab oma hamba igemest väljaulatuva osa. „Tavaliselt tehakse kroonimine siis, kui enne on olnud hambaravi, näiteks juureravi, ja see õnnestus hästi. Oma hambast peab olema alles küllaldaselt hambakude. Sageli asetatakse hambakroon ka implantaadi peale,“ kirjeldab Kašunina. Vaata lisa: „Millal on hambakroon näidustatud?“.

Laminaadid

Portselanist valmistatud õhukest hambakatet nimetatakse hambalaminaadiks, mis pannakse hammastele siis, kui soovitakse hambarea esteetilist korrigeerimist – näiteks värvi või hambakuju parandamist. Kõik me ihkame ju siledaid, ühtlaseid ja kauneid valgeid hambaid! Loe laminaatidest.

Kombineeritud proteesid

Vahel on tarvis mitmest eri liiki proteesist kombineerida patsiendile sobiv lahendus – ehk kombineeritud protees. See tähendab, et üks osa sellest võib olla püsivalt suhu kinnitatud, kuid teine on eemaldatav. Näiteks on mõned hambad kaetud krooniga ja nende külge on kinnitatud äravõetav klambritega protees. Mõnel juhul aga kinnitatakse kahele või enamale hambaimplantaadile totaalprotees.

1. Mittetaastatav hammas, mis eemaldati ja asendati kohe implantaadiga ehk tehisjuurega

2. Luustunud implantaat – kolm kuud pärast implantaadi paigaldamist

3. Laboris valmistatud hambakroon

4. Implantaadile paigaldatud hambakroon

Perident hambakliiniku arst Ištvan Lakatoš

Kuidas otsustada, milline proteesivariant on kõige sobivam?

Eelkõige tuleb valiku tegemisel mõistagi lähtuda sellest, milline on patsiendi olukord. Mitu hammast vajab asendamist – kas üks, mitu või puuduvad kõik üla- või alalõualuu hambad?

Kui puudu on üks või mitu hammast, siis kaalutakse tavaliselt implantaadi, sildproteesi või suust osaliselt eemaldatavate proteeside paigaldamist. „Implantaat on väga hea variant, sest see on tugev, esteetiline ja kestab kaua. See on oma hammastega väga sarnane – patsient näeb ja tunneb seda peaaegu samamoodi nagu oma hammast. Paigaldamisel ei ole tarvis teisi hambaid lihvida. Paraku on tegemist kõige kallima proteesliigiga,“ selgitab Kašunina.

Tunduvalt taskukohasem variant ehk sildprotees kinnitatakse kõrvalhammastele ja seda ei saa teha muidu, kui tuleb naaberhambaid lihvida. Seega oleneb sildproteesi paigaldamise võimalikkus sellest, kas kõrvalhambad on terved. Sageli aga ei soovi patsient, et hea tervise juures olevaid hambaid niivõrd palju mõjutatakse.

„Kui naaberhambad on sildproteesi paigaldamiseks liiga halvas seisus või hammas puudub hambakaare tagumisest poolest, siis on võimalik valmistada metallklambritega osalised proteesid, mida saab suust eemaldada. Väikesed klambrid võivad aga pikkamööda hakata teisi hambaid rikkuma,“ nendib Kašunina.

Mida teha aga siis, kui ülemises või alumises hambareas puuduvad kõik hambad ja mitmete implantaatide paigaldamine ei tule kõne alla?

„Siis valitakse enamasti totaalproteesid, mida saab suust eemaldada. Paraku on nende puudus see, et need võivad olla ebamugavad ja kipuvad suust lihtsasti ära tulema,“ ütleb Kašunina ning lisab, et kindlam ja mugavam variant on kombineeritud protees, kus mitmele implantaadile kinnitatakse lukkude abil või püsivalt totaalprotees.

Ükskõik, milline on patsiendi olukord ja mitu hammast puudub, parima variandi proteesimiseks leiab koostöös asjatundliku hambaarstiga, sest kaasaegseid lahendusi ja tehnoloogiaid tänapäevases hambaravis jätkub.

Kas soovite teada, milline hambaprotees oleks kõige sobivam just teile? Ootame teid pöörduma Periodent hambakliinikusse – arutleme üheskoos ja leiame parima lahenduse.

Periodent hambakliinik
Kuldnoka 4–1, Tallinn 10 619
E-posti aadress: info@periodent.ee
Telefon: +372 5342 0864