Mia Moessinger/ Unsplash
Hüvasti, kulunud küünelakk ja narmendavad küüneotsad! Enam ei pea puhkusele kaasa pakkima tervet maniküüriarsenali, sest geellakk püsib vapralt peal vähemalt kaks nädalat.

Milliseid võimalusi pakub geellakkide maailm? Kas see on ainult salongihoolduse mängumaa või saab geellakkimisega hakkama ka kodus? Ilumaailm tunneb geellakke juba ligi kaheksa aastat, Eesti turule jõudsid esimesed mahasulatatavad värvigeelid viis-kuus aastat tagasi. Praeguseks on geellakid peaaegu kõikide proffide töölaual ja neid kasutatakse palju ka kodustes tingimustes. Geellakid on eriti hea lahendus siis, kui on oluline, et värv püsiks kauem peal – puhkuste, komandeeringute, pidulike ürituste ajal.

Mille poolest erineb geellakk tavalisest küünelakist?

Geellakid kantakse küüntele õhukeste kihtidena ning nad vajavad kivistumiseks UV-, LED- või CCFL-lampi. Sisuliselt on tegu õhukeste kunstküüntega, mille puhul on vahele jäetud küüne modelleerimise ja pikendamise etapp. Küüned on kaetud õhukese alusgeeliga, kuhu järgmise kihina kantakse geellakk ehk värviline geel ja lõpuks kattegeel.

Püsilakkide suurele menule on kaasa aidanud arvamus, et nende kasutamine on ohutum kui kunstküünte paigaldamine, kuid tegelikult on see ekslik. Uurides toodete koostisaineid, selgub, et geellakid, ka seda tüüpi lakid, mida nimetatakse looduslikeks või orgaanilisteks, sisaldavad ühiseid põhikoostisaineid. Kaubamärgiti erinevad põhikoostisainete vahekorrad ning geeli kivistuma panevad katalüsaatorid ja fotoinitsiaatorid, millest omakorda sõltub, kui kaua geellakk peal püsib või kui hõlbus on seda eemaldada.

Kas profi- või kodutoode?

Kuigi tootjad rõhutavad, et geellakk on pigem profi- kui kodune vahend, on geellakid levinud ka kodukasutajate seas. Kodune hooldus läheb täielikult asja ette, kui toote omadused on kaubamärgi esindaja abil selgeks tehtud, sest geellakid erinevad kas või pealekandmise või mahavõtmise meetodite poolest.

Olenemata geellaki brändist peaks silmas pidama, et geel ei tohi sattuda nahale – kui esineb allergiat, siis tavaliselt just geeli kokkupuutel nahaga, mitte küüneplaadiga. Hästi ettevaatlik tuleb olla geellaki eemaldamisega: mahaleotamisel tuleks küüneplaadi ümbrus kreemitada, et kaitsta nahka geeli lahustava vedeliku eest, mis on kuivatava toimega. Ka laki mahaviilimisel tuleb olla tähelepanelik, et küüneplaadi pealmistele kihtidele liiga ei teeks. Geellaki püsimise tagab korralik ettevalmistus.

DESIGNECOLOGIST/ Unsplash

Ohoo! Striplakk – küünelaki mahavõtmiseks ei pea minema salongi tagasi, vaid saad eemaldada lakikorra ühe tõmbega nagu kleepsu. Ei ole vaja viilida ega kasutada lahustit. Püsivus ja särav pind saavutatakse LED-lambi all 60 sekundiga ja UV-lambi all 120 sekundiga. Ei kihistu ning alus- ja pealislakk on koos ühes tootes.

Ettevaatust, haprad küüned!

Geellakid sobivad hästi küüntele, mis on tugevad ja terved. Nõrkade ja kahjustatud küüneplaatidega sõrmed jäägu truuks tavalistele lakkidele. Ettevaatlik tuleks olla geellaki pikaajalise järjestikuse kasutamisega. Kui soovid küüsi iga paari nädala tagant uuesti geellakiga katta, on mõistlikum lakki mitte täielikult eemaldada, vaid kergelt maha viilida pealmine geelikiht ning täita väljakasvanud pind uuesti alusgeeliga. Seejärel saab taas geellaki peale kanda või otsustada püsivalt kunstküünte kasuks.

Kasuta geellakke mõõdukalt

Geellakk püsib küüntel olenevalt küünetüübist 1–2 nädalat. Pikkade küünte puhul on oht, et lakk hakkab pragunema ja tuleb tükkidena maha.

Geellaki pideval eemaldamisel (eemaldajad sisaldavad ühe komponendina atsetooni või sellesarnaseid lahustajaid), samuti lõpuni mahaviilimisel muutub küüs tahes-tahtmata õhemaks. Et säilitada oma loomuliku küüne tugevust ja elastsust, tuleks geellakkimisega vahet pidada ning teha korrapärast taastavat maniküüri.

Lugu ilmus 2014. aasta augustikuu Annes & Stiilis.