Hallid juuksed tekivad meie pähe siis, kui keha lõpetab pigmendirakkude ehk melaniini tootmise. Melaniin aga annab juustele värvi. "Juuksed ei ole tegelikult hallid, neil ei ole lihtsalt pigmenti või värvi," ütleb Kingsley.

Kui oled kunagi oma halle juukseid lähemalt uurinud, siis näed, et kiud näeb välja peaaegu kollane. See on sellepärast, et keratiinis (proteiin, mis meie juukseid moodustab) on naturaalselt kollast tooni. Seega, kui juuksed kaotavad melaniini, paistab välja kollakas keratiini toon.

Kas see on geneetiline?

Peamiseks halli tekke põhjuseks on geenid, mida pärid, seega see on osa sellest tõesti. "Kui läheme halliks, siis see võib olla päritud kas ema või isa poolt perest," lisab Kingsley. Kui ema või isa läks noorena halliks, siis on ka sinul suurem tõenäosus samas vanuses sama teha. Naise sõnul on suurem tõenäosus halliks minna pigem Kaukaasia inimestel, kes kipuvad tooni oma juustest leidma juba ligi 30-aastasena. Aafrika-Ameerika ja Aasia taustaga inimesed aga lähevad halliks hiljem.

Üheks teguriks võib olla ka stress, aga siiski mängib ka selles rolli geneetiline soodumus ning B-vitamiini defitsiit. Naine lisab, et B-vitamiini ohtralt võtmine kindlasti ei peleta halli meie juustest, aga selle defitsiit soodustab kiiremini selle teket.

Kahjuks ei saa ka halliks minemist peatada ega oma juuksevärvi kuidagi muudmoodi taastada kui neid värvides. Tänapäeval on võimalus ka juukseid näiteks salgutada või kasutada juurtel erinevaid peitevahendeid nagu mahapestav puuder või sprei. Kui oled otsustanud oma halle kiharaid hoida, siis ka selleks on erinevaid tooteid mõeldud. Uuri kindlasti kohalikust poest täpsemalt.

Allikas: Cosmopolitan