Tekst: Gerda Miller I Fotod: Shutterstock, tootjad
Vaid vähesed meist tunnevad end oma kehas niivõrd mugavalt, et ükski karvake neid ei häiri. Siledate säärte ja laitmatult karvadest puhta bikiinipiirkonna saavutamiseks on eri viise, kuid kõik need nõuavad hoolikat ettevalmistust ja ilureeglite järgimist.

LASER­EPILATSIOON

Suvel pole soovitatav teha laserepilatsiooni piirkondadele, mis on UV-kiirgusele enim paljastatud (jalad, käed ja nägu), kuna tagajärjeks võivad olla nahakahjustused.

Kui kasutada laserit tundlikul nahal, võib see kaasa tuua tugeva pigmentatsiooni, nahapõletuse ning isegi armistumise. Hea mõte on vältida päikest kaks nädalat enne ja pärast hooldust. Kaenlaaluste ja bikiinipiirkonna karvaeemaldusega on lihtsam, kuna need piirkonnad on otsese päikese eest kaitstud.

Kuna laserepilatsiooni käigus avanevad poorid ehk nahk on tundlik ja bakteritele vastuvõtlik, on soovitatav anda ihule aega taastumiseks. Hoolduse järel ei ole hea mõte liialdada spordiga, käia saunas ja ujumas, eriti soolases vees, kuna poorid on avatud ning sool ärritab ja kuivatab nahka.

Ka tugevad kehakoorijad ja svammid võivad tundlikku nahka vigastada, seepärast tasub viis päeva pärast laserhooldust nende kasutamisest hoiduda. Kui nahk näib pärast laserhooldust kuiv, niisuta seda aaloe või lõhnatu kreemiga.

Kuigi laseritüüpe on mitmeid, on need kõige efektiivsemad tumedate karvade ja heleda naha puhul.

.

Epileerimine tähendab karva eemaldamist koos sibulaga. Epilatsioon tehakse elektrilise epilaatori, vaha või suhkrupasta ja spetsiaalsete paberiribadega. Karv kasvab tagasi kuu-poolteise jooksul, olles üldjuhul nõrgem, heledam ja pehmem.

Depileerimine tähendab karvade eemaldamist nahapinnalt raseerimise või karvaeemalduskreemi abil. Karvasibul jääb alles ning uued karvad hakkavad samast nääpsust kasvama juba paari päeva jooksul, kommenteerib Medemis Clinicu esteetilise meditsiini õde Mari-Liis Sootalu.

Elektrilised epilaatorid sobivad eelkõige säärtele ja käsivartele, sest õrnemates piirkondades on oht karvanääpsupõletiku ehk follikuliidi tekkimiseks.

Tundliku naha ja heledamate karvade korral on hea variant karvaeemalduskreemiga depileerimine, mis on täiesti valutu.

Vahaga epileerides jääb nahk tihti punetav ja hell, mistõttu pole kohene päikese kätte minek soovitatav. Samuti on karvade sissekasvamise ning follikuliidi ja liigpigmentatsiooni oht. Et hoiduda ärritusest ja põletikust, võiks pärast epileerimist vältida kohti, kus bakterite levik on laialdasem (rand, ujula, saun). Lisaks ei tasu äsja vahatatud piirkondi koorida, kuna see võib nahka veelgi ärritada.

PS! Kui kasutad igapäevases näohoolduses retinoolisisaldusega tooteid, tuleks teha neist nädal enne näo vahatamist paus, sest retinool võib muuta naha õrnemaks ja tundlikumaks. Vahatada ei tohi sünnimärke, vigastatud, päikesepõletuse või nahapõletikuga nahka.

Epilatsiooni pole soovitatav teha ka raseduse ajal ning veenilaiendite ja armide läheduses.
.

Koduseks hoolduseks:

1. ORGAANILISED DEPILATSIOONI VAHARIBAD KEHALE 7.90 Naturaverde

2. MÄRG- JA KUIVKASUTUSEGA EPILAATOR 59.99 Philips Satinelle

.

Lihtsaim, odavaim ja kindlasti kättesaadavaim viis karvaeemalduseks on raseerimine. Kahjuks pole tulemus kõige püsivam.

Raseerida pole soovitatav hommikul esimese asjana, kuna magades võivad jalad õrnalt tursuda, mis varjab lühemaid karvu. Sama seos kehtib vannis raseerimise puhul. Kõige puhtam tulemus jääb õhtusel protseduuril.

Liiga tihe raseerimine võib nahka ja karvanääpsu traumeerida ning luua soodsa pinnase follikuliidikollete tekkeks, rääkimata sissekasvanud karvade ja nahaärrituse ohust. Päeval pärast raseerimist ei tasu minna randa, sest poorid on avatud ja nahk bakteritele vastuvõtlikum. Just seetõttu muutub värskelt raseeritud nahk soolases vees kipitavaks.
.

Proovi!

1. DEPILEERIMIS­KREEM 8.99 Veet In Shower Sensitive

2. RASEERIMIS­GEEL 4.99 Gillette Satin Care

3. RASEERIJA 5.99 Gillette Venus Classic
.

Järelhooldus:

1. NIISUTAV RASEERIMISJÄRGNE KEHAPALSAM 14.49 Australian Bodycare

2. LOSJOON SISSEKASVANUD KARVADELE 10.80 Gigi

Hirsutism on haiguslik liigkarvakasv, mis tuleneb hormonaalse tasakaalu häirest. Hüpertrihhoos on liigne karvakasv, mis on kaasasündinud või ravimitest põhjustatud.