Teise lapse sünni järel jäid mu kiharad sootuks taga­plaanile ja hakkasid (alguses üsna märkamatult) pusa­dena välja kukkuma. Võtsin seda esialgu kui asjade loomulikku kulgu, olles juba harjunud väikeste ohverdustega, mis kaasnevad uue elu ilmaletoomisega.

Kui ma lõpuks teise lapsega kaasneva olme ja tööelu ühil­damise kõrvalt märkasin, et midagi on tasakaalust päris väljas, oli juba hilja. Mu kunagistest ehetest olid järel vaid riismed, mida proovisin pildistamiste, ürituste ja muude sündmuste jaoks jõuga üles putitada. Tavaliselt viimasel hetkel, lapsed mõlema jala küljes rippumas, endal nutumaik suus, sest mulle ei meeldinud miski, mida peeglist nägin.

Hakkasin juukseaplaavade tõttu üritustele hilinema. Kandsin rohkem peakatteid. Alustasin üheks õhtuks mõeldud juuksetihenduste kandmist (mis mu hapraid juukseid ilmselt veelgi rohkem koormas).

Kui mõnel naisel on alati kotis huulepulk või näokreem, siis minul oli selleks juukse­puuder, mis soengule õhku ja mahtu andis, et juukseid üheks õhtuks kui mitte ilusaks, siis vähemalt normaalseks võluda. Mure oli suur, kuid elu kiire...

Loe edasi ja saa teada:

- Milliseid tooteid ja võtteid kasutades Karolini juuksed paranema hakkasid? 

- Milliseid vitamiine ja toitaineid meie juuksed vajavad?

- Kui palju juukseid on normaalne kaotada?

- Miks juuksed võivad välja langeda?

- Millised on tüüpilised juuste katkemise põhjused?

...