Phi Phi/ Unsplash
Kas oled peeglisse vaadates avastanud ülahuule kohalt jonnaka musta karvakese? No tere hommikust, mida sina siin teed?! Kuidas vales kohas vohavad karvad üle trumbata?

Kuigi korraliku lõvilaka vastu pole ühelgi naisel midagi, siis mõnes teises kehapiirkonnas laiuv mets võib tekitada ebamugavust või olla lihtsalt inetu. Kuidas karvainvasiooniga kõige targemalt toimetada? Jumalanna ilusalongi kosmeetik Liis Tamm aitab leida vastuseid.

Millest karvakasv sõltub?

Harilikult geneetilisest eelsoodumusest. Pärilikud omadused määravad karvade värvuse, tüübi, hulga ja kasvutsüklid. Teisisõnu: lõunamaalastel on tugevamad, tihedamad ja tumedamad karvad kui meie laiuskraadide elanikel. Mõnel juhul võib karvakasv elu jooksul muutuda, näiteks intensiivistuda raseduse ja menopausi ajal. Ka tugevad nahaärritused ning mõningad ravimid võivad karvakasvu suurendada.

Mis vahe on epilatsioonil ja depilatsioonil?

Depilatsioon on karva eemaldamine naha pinnalt, näiteks raseerides või lõigates, epilatsioon aga kõrvaldab terve karva, sh juure, mis jääb nahapinna alla. Epilatsiooniprotseduuride hulka kuuluvad vahatamine, sugaring, laserepileerimine, pintsettidega kitkumine ja karvaeemaldus mitmesuguste epilatsiooni­seadmetega. Selle kategooria meetodid on küll pisut valulikumad, kuid karva tagasikasvamine on aeglasem, sest karv peab kõigepealt juure moodustama.

Millised on eri karvaeemaldusviiside plussid ja miinused?

*Žiletiga raseerimine on kõige lihtsam meetod. Kuna raseerima peab iga 2–3 päeva tagant, traumeerib see nahka ja karvanääpsu, mis võib põhjustada põletikke, karvade sissekasvamist ja nahaärritust. Samuti muutub nahk end pideva raseerimise eest kaitstes paksemaks.

*Pintsettidega karvu eemaldades peab haarama karvast võimalikult alt ja tõmbama seda kasvu­suunas. Kui haarad vaid otsast või tõmbad karva vales suunas, võib see katki minna ja alumine ots jääb naha sisse kinni. Abiks on LED-valgusega pintsetid, mis aitavad märgata ka kõige väiksemaid karvu.