.
Usun, et tantsimine on meile kõigile sama loomuomane nagu söömine või magamine. Me lihtsalt oleme selle unustanud või peidame ebakindluse ja hirmu – “mis teised küll minust arvavad” – taha ära. Näen iga päev, kuidas tants ja liikumine võimaldab inimesel lasta end vabaks ning olla hetkes. Juba see on väärtus omaette – olla lihtsalt kohal, oma kehas, siin ja praegu.

Näen ka neid, kes on peljanud tantsima tulla, ent kui nad lõpuks on oma hirmu ületanud ja selle sammu astunud, on rahulolu ja positiivne tunne, mis neid valdab, silmaga näha.