Anastasiia Tarasova/ Unsplash
Bioloogiline kell tiksub kõigil ühtmoodi. Kuid ometi näeb mõni naine teistest omavanustest märksa noorem välja. Võime kahtlustada nii häid geene kui ka iluoppe, kuid tegemist võib olla ka lihtsalt õige toiduga.

Paljudele tervislike toiduainete pakenditele kirjutatakse selgelt, et need ei sisalda ebasoovitatavat – näiteks värv- ja säilitusaineid. Ka nooruse retseptist võiks välja jätta just need toiduained, mida ostukorv sisaldada ei tohiks.

Kõige kiiremini lisab aastaid alkohol, mis viib muu hulgas ka meie kehast vedelikku välja ning häirib tugevalt und. Uni aga on otseselt seotud kortsude tekke ja naha vähenenud elastsusega. Alkohol koormab ka maksa ja kui maks ei suuda liigse alkoholi tõttu toksiine lagundada, tekib akne ning ajapikku tuhm jume ja kortsud. Kindlasti ei tasuks pärast veini (aga ka energia- ja tsitrusjookide) tarbimist tunni aja jooksul hambaid pesta, sest see soodustab emaili lagundamist – hambavaap on happerünnakust pehme ning saab harjates tugevalt kahjustada.

Suitsusink ja muud suitsutatud toidud sisaldavad palju vabu radikaale, mis muudavad naha väsinuks ja vanaks. Vabad radikaalid sööstavad läbi rakumembraanide, käristavad sinna auke ning kisuvad lahti DNA-segmente. Tegemist on sama mehhanismiga, mis sunnib õunad seistes pruuniks tõmbuma. Sama efekti annab ka liiga sage praetud toidu tarbimine.

Kes aga suitsutatud ja praetud toitudest loobuda ei suuda, peaks samal ajal taldrikule tõstma puuvilju. Kuid ka siin tuleb rõhku panna mitmekesisusele, sest paremini toimivad eri antioksüdandid koos kui üksikud eraldi.

Paistes silmaalused ei tee kedagi kenamaks. Kui mõnel hommikul on silmaalused eriti kottis, võib see olla tingitud liigse soola tarbimisest eelmisel õhtul (seda võib põhjustada ka vee joomine vahetult enne magamaminekut).

Erakordselt palju soola on poolfabrikaatides, purgitoitudes, hommikusöögihelvestes, leiva- ja saiatoodetes, krõpsudes, ketšupis ja majoneesis, vürtsikiludes, peekonis, juustus, puljongikuubikutes, oliivides, singis, konservkurkides, soolveega krevettides, pasteedis, soolatud ja röstitud pähklites, soola- ja suitsukalas ning -lihas ja sojakastmes. Päevane soolakogus võiks jääda vaid ühe teelusika piiresse (6 grammi), enamjaolt kipub see siiski olema kuni 300% suurem.

Rafineeritud suhkur ja jahu trügivad vägisi meie igapäevamenüüsse. Kahjuks on nendes palju tühje kaloreid ning mitte midagi tervise ja ilu heaks. Nendes puuduvad hädavajalikud mineraalained ja vitamiinid, samuti kehale tarvilik energia. Sellise toidu seedimiseks peame laenama vitamiine, mineraalaineid ja muid toitaineid oma kudedest. Suhkur vähendab naha värsket välimust hoidvate valkude elastiini ja kollageeni efektiivsust – nii kaotab nahk noorusliku täidluse. Samuti muutub nahk suhkru toimel vastuvõtlikumaks keskkonna ja päikese kahjulikule mõjule. Sama põhjustavad ka transrasvad. Paljude nahaarstide hinnangul on UV-kahjustused enneaegse vananemise põhjus number üks.

Seega tundub, et kõige hullema põntsu paneb meie nooruslikkusele üks korralik grillipidu alkoholi, soolaste poolfabrikaatide, rafineeritud toodete ja töödeldud lihaga. Suur osa sinkidest, vorstidest ja peekonist sisaldab sulfiteid ning muid säilitusaineid, mis kiirendavad vananemisilmingute teket. Ja kui peolaual peaks leiduma veel midagi vürtsikat, paneb see naha punetama.

Eriti ettevaatlik tasub vürtsidega olla pärast menopausi, sest siis on nahaalused pisikesed veresooned eriti tundlikud. Kindel ei ütle ka söestunud lihale, sest selles on tekkinud juba liiga palju kahjulikke ühendeid, mis ka naha elastsust vähendavad. Samas ei tasu ka liiga hüsteeriliselt oma suutäisi lugeda, sest rõõmus meel ja säravad silmad mõjuvad eatult.

Lugu ilmus 2015. aasta juunikuu Annes & Stiilis.