Aju
Stress on halb ajule, põhjustades väsimust, halba tuju. Stressi talumine mõjutab aju osa, millega me mõtleme, kahjustades tähelepanuvõimet ja mälu – nii kipub raskel perioodil inimene palju asju unustama.

Suhted
Suure tõenäosusega kannatavad stressi tõttu ka suhted. Inimene tahaks olla pigem omaette, pugeda teki alla, niiöelda koopasse, peitu ning mitte teistega suhelda. Head suhted on aga õnnelikkuse oluline osa. Head suhted viivad õnnetundeni ja see omakorda tagab ka pikema eluea.

Keha
Pikaajaline stress põhjustab kehas põletikku. Suurimat kahju saab ka nahk, mis muutub kuivaks, sest kollageeni terviklikkus saab kahjustada. Eelkõige kannatab nägu, kui välja lööb akne või ekseem.

On olemas ka kasulik stress, mis ajendab inimest tegutsema, võitlema ja end käsile võtma. Kui aga stress pikalt kestab, siis see pole enam kasulik. Samas pole mõtet stressiga ka võidelda – see hoiab pinget üleval. Psühholoog soovitab sellega niiöelda tantsida ehk kasutada tarkust, osavust ja koordinatsiooni sellega toime tulemiseks. Kõige telg aga on armastus iseenda vastu ja enda eest hoolitsemine.

Psühholoogi sõnul on tähtis ka kolme asja tasakaal – et töö, vaba aeg ning uni oleks ööpäeva peale võrdselt ära jaotunud.

Vaata galeriist, kes ilu ja särava välimuse nippe saamas käisid: