Võta üks viiv, et praegust hetke märgata. Tavaliselt ei ole see nii kerge, sest oleme harjunud elama tulevikus või pidevalt sobrama minevikus, proovides praegust hetke sellega võrrelda.

Inimesi on kahte tüüpi. On neid, kellel on raske lahti lasta ja kes elavad tavaliselt minevikus, räägivad palju sellest, mis oli ja kahetsevad. Ning teised on need, kes vaatavad tulevikku, omades pidevalt uusi ja uusi eesmärke, oskamata rõõmu tunda sellest, kui mõni eesmärk saab täidetud või kui kuhugi jõutakse pärale. Ja päris tavaline on ka see, et pendeldatakse nende kahe vahel ning sekka juhtub ka mõni siin ja praegu olemise hetk.

Siia ja praegu hetke toob meid elu siis, kui midagi juhtub. Siis lülitub keha justkui mingile aeglasele režiimile, pea ei tööta ja tihti ärkavad meeled (maitse-, lõhna- ja kuulmismeel).

Parem oleks, kui me ei peaks millegi juhtumist ootama, et kogu oma tähelepanu siia ja praegu suunata. Sellele, mis elus tõesti on oluline. Saame ka ise hakata märkama rohkem praegust, elama hetkes, mitte mõtlema ja muretsema liiga palju. Ja seda saad harjutada alloleva praktika abil.

Näiteks nagu praegu, kui elame päev korraga. Ja mis siin siis hetkel on? Minu pere, minu kallim, söögitegemine - elame lihtsalt päev korraga ja kõik, mis selles päevas on, saab olla suur nauding ja loomine, kui märkame olla siin ja praegu. Näiteks tegeledes lapsega või valmistades sööki, segades kulbiga suppi, lapsega koos ülesannet lugedes, teda rahu ja kannatlikkusega küsitledes ja aidates.

Siin ja praegu on kõik nii nagu peab.

Veel soovitusi, praktikaid ja inspiratsiooni leiad Sunara FB lehelt.