Jorma: See naine läheb kuskile villa terrassile kellegi sünni­päevale. Aga ta ei saa seal kaua olla, sest õhtul on veel vaja tähtsaid äriasju teha. Mulle see kleit muidugi ei meeldi. Kummaline värv ja imelikud lapendavad tükid.

Jürgen: Mulle ka ei meeldi, tahaks midagi lihtsamat.

Jorma: Tundub, nagu kleit oleks katki, aga võib-olla see teebki kalliks.

Jürgen: Just, praegu on ju kõigil disaineririietel mingid augud sees.

Jorma: Mis iganes tööd see naine ka teeb, läheb tal hästi. See on ettevõtja ja kõvema attitude’iga naise komplekt: esinduslik, viisakas, aga mitte liiga eputav.

Jürgen: Käekott rõhutab soliidsust, sellisega minnakse teatrisse.

Jorma: Tal on asjad paigas, sest sinna käekotti igasugust pahna ei mahu. See on naine, kes teab, mida tal vaja on!

Toomas: Minu meelest on see muidu kena kleit, aga need õlapaelad muu suure­joonelisusega ei sobi. Mõjuvad nagu turvarihmad. Kui ma muidu olen lillemustriga pahuksis, siis siin see nagu sobib. Selle kleidiga võiks minna igale poole: nii lapse esimesele koolipäevale kui ka väikese šampanjaga vastuvõtule. Kandja võib vabalt olla õpetaja, ettevõtja või joogatreener!

Mis see kõik maksta võiks?

Toomas: Arvan, et kleit maksab 180–200 eurot. Kingad võivad olla nii 60 kui ka 200, ütleme 120. Kui need on disai­nkäevõrud, siis nende hind võib küündida 100 euroni. Oo jumal, see on ikka väga raske! Pakun 50 ja käekotile 70.

Jürgen: See on kindlasti mingi Eesti disaineri kallis kleit. Samas see oleneb ka materjalist! Kaugelt tundub kallis, aga lähedalt saad aru, et läheb kohe katki.

Jorma: Kui see on disainikas, siis 350 eurot kindlasti!

Jürgen: Kui see on käsitsi tehtud, siis võib ka 1000 maksta.

Jorma: Pakun 600–700.

Jürgen: Mina 300!