Anne R / Pexels
Võltskaup võib sageli näha välja ahvatlevalt stiilne ja ehtne, kuid sellega võib kaasneda väga mitmeid probleeme. See võib olla ohtlik tervisele ja keskkonnale, tuua rahalist kahju ning jätta inimese sootuks tootest ilma.

Võltskaubaga seonduvaid probleeme on mitmeid. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru sõnul on kõige hullem see, kui võltskaup osutub ohtlikuks. Näiteks võib osa tooteid sisaldada ohtlikke kemikaale, mis põhjustavad tervisehädasid. Eriti oluline on ohutus selliste toodete puhul, millel on otsene kontakt inimese nahaga, näiteks ilutooted.

Võltskaupade hulgas on ka tehnikakaupu, mis võivad olla toodetud ohutusreegleid arvesse võtmata ja kasutamisel põlema süttida või plahvatada. „Väga suur oht tervisele kaasneb ka originaaltoote kopeerimisel valmistatud mänguasjade puhul, sest väikelapse tervist võib tõsiselt ohustada mistahes ohutusnõude eiramine tootmisel,” selgitas ta.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et tootmisel on mõju nii keskkonnale, inimestele kui ka loomadele. „Võltskauba tootjad ilmselt ei mõtle oma tootmisviisi ja toodete mõjule, mistõttu nad ka ei võta selle eest vastutust,” ütles Tammaru. „Paraku tarbijal ei ole võimalik tootega tutvudes kindlaks teha, milliseid aineid ja materjale selle tootmisel tegelikult on kasutatud, seega puudub kindlus toote omadustes.”

Kõik võltstooted rikuvad ka autoriõigusi, mis on kuritegevus. Netist võltskauba tellimisel võib tekkida olukord, kus Eesti maksu- ja tolliamet võtab saadetise ära ning kaup läheb hävitamisele. Peale selle võib Euroopa Liidu liikmesriigi ostjat tabada rahatrahv 70 eurost kuni 15 000 euroni.

Ilma nii rahast kui ka kotist


Hiljuti pöördus Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusesse tarbija Saksamaalt, kes tellis Eesti e-poest Nike jooksujalatsid. Kaup saabus tarbijale Taiwanist ning toode erines silmatorkavalt Nike jalatsitest. Tammaru soovitab sellises olukorras kasutada 14-päevast tagastamisõigust ja kaup tagasi saata. „Paraku tuleb sellisel juhul tavaliselt tasuda tagastamise kulu. Seetõttu tasub esitada kauplejale pretensioon, et kaup ei vasta tellitule ja küsida tagasi toote eest makstud raha,” sõnas ta.

Teine hiljutine juhtum oli selline, kus eestlane ostis välismaisest e-poest Chaneli kaubamärgi käekoti. Eesti toll pidas aga saadetise kinni, sest tegemist oli võltsinguga ja toode kuulus hävitamisele. Tarbija oli ilma nii rahast kui ka kotist.