Andra Teede Krõõt Tarkmeel
“Ma suren üksi!” teatas mulle sõbranna hiljuti hilisõhtuses emotsionaalses telefonikõnes. Ta hakkab saama keskealiseks, tal on kassid, karjäär ja võrratu seltsielu, aga mehed ei jää püsima.

Ma olin valmis juba pisarateks tema hääles, aga minu üllatuseks neid ei tulnud. “Ma suren üksi ja see on okei,” täpsustas ta.