Iluvõimlemisega tegelemine üle 10 aasta on suur, imeline ja kordumatu mäng minu elus, mis on siiamaani südame sees. Köitis kindlasti võistlemine ehk võitlemine, võistkonna ühised eesmärgid, võidud-kaotused, medalid-karikad.

Kui vana olite, kui läksite esimest korda jõusaali?

18. Kohe peale iluvõimlemiskarjääri lõpetamist.

Bikiinifitness oli loomulik jätk iluvõimlemisele?

Arvan, et loomulik. Muidugi mõtlesin lihtsalt esineda edasi oma klubi Eliit rühmas või minna tantsima. Ütlesin endale aga: ei, kindlasti pead edasi liikuma ja raskema ala valima. Kuna laval käimise soov oli veel väga suur, otsustasin võistelda bikiinifitnessis. Aga ma pole veel eriti mõelnud, millega peale suurt sporti tegeleda ja kuidas oskusi kasutada.

Miks otsustasite mingil hetkel bikiinifitnessi fitnessi vastu vahetada?

Bikiinifitnessis hakkas mul igav. See ei haaranud mind enam. Tegelikult fitnessiks olin kogu aeg valmis ja soov üle minna teise kategooriasse oli väga suur. Eelmisel kevadel otsustasin fitnessi minna. See oli läbimõeldud samm ja õigeaegselt tehtud.

Eesti fitnessitipp Karina Polovnikov

Teete trenni vähemalt kaks korda päevas. Mis teid motiveerib rasketel hetkedel mitte pooleli jätma?

Minu jaoks on kõige tähtsam eneseareng, kasv ja kindlasti minu keha muutumine.

Kuidas koostate menüüd?

Menüü koostamisel aitab treener Juri Leinvald. Ma ise ei valmista toitu. Ettevõte Well & Balanced Life lihtsustab toiduvalmistusprotsessi.

Igapäevaselt annate lastele kujundujumisetrenne. Kui keeruline on tänapäeva lapsi treenida?

Lastega töö on suur osa minu elus ja võtab väga palju aega. Kujundujumine on mitmekülgne ja noor ala Eestis. Kujundujumises treenivad lapsed nii saalis kui ka vees. Trennid on rasked ja pikad. Kindlasti kõik lapsed on erinevad, aga väga armsad. Peab leidma igale lapsele oma lähenemise. Tegelikult kui valime lapsi klubisse, siis kohe küsime, kas laps on ise motiveeritud ja teab üldse, mis on kujundujumine või pigem vanem tahab näha last trennis. Edasi motiveerimine treeningul ja võistlustel on treeneri töö, sellega pole raskusi.

Mis hetkedel olete tundnud eriti suurt uhkust õpilaste üle?

Kindlasti hetkedel, kui lapsed seisavad pjedestaalil, medalid kaelas. Rõõmu toovad momendid, kui lapsed teevad treeneriga koostööd ja näitavad seda, mida treener tahab näha.

Mida enim armastate treeneritöö juures?

Protsessi juhtimine on kõige lemmikum tegevus mu elus. Mulle meeldib anda üle enda teadmisi ja olla eeskuju lastele. Ma väga armastan lapsi. Lastega töö võtab palju jõudu ja on emotsionaalselt raske, peale treeninguid tunnen ennast aga väga õnnelikult.

Tänavune EM-i võit kahes kategoorias ei tulnud kergelt. Mida sellelt võistluselt õppisite?

Hah! Kui sain teada, et pean laval käima kolm päeva järjest sama meigiga ja andma publikule iga päev rohkem emotsioone kui eelmisel päeval, tundus, et see on ebareaalne. Magasin grimmiga. Igal õhtul ja hommikul võtsin end kokku, vahepeal aga puhkasin. Iga kord, kui astusin lavale, oli see ikka kõige suurem nauding ja kõik raskused, nii emotsionaalsed kui ka füüsilised, jäid selja taha. Sees oli vana ja mõnus võistlusetunne.

Spordis olete pigem see tüüp, kes läheb ainult võidu peale välja. Kas see moto saadab teid ka tavaelus?

Jah, ma ei näe mõtet võistelda või liikuda tavaelus niisama. Keegi ei tea, mis võib juhtuda edasi ja kindlasti on keegi parem kui mina, aga kui teen, siis ainult suure hooga.

On teil talisman või mõni kindel rituaal, mida enne lavale minekut kindlasti teete?

Keskendumine ja enda kokkuvõtmine.

Eesti fitnessitipp Karina Polovnikov

Kuidas valmistute Eesti meistrivõistlusteks novembris?

Käin jõusaalis ja akrobaatikas, hoian režiimi - puhkan. Harjutan vabakava ja naudin valmistusprotsessi.

Peale Eesti meistrivõitlusi hakkate valmistuma juba maailmameistrivõistlusteks. Mida see täpselt tähendab?

Peale Eesti meistrivõistlusi midagi väga ei muutu. Praegu on raske öelda. Vaatame treener Juriga vormi järgi, kas teeme muutusi toitumises või ei. Viimastel nädalatel on jõusaalis kergemad treeningud, kuid vabakava harjutamine jääb samaks.

Kes on teie enda eeskuju või iidol?

Kindlat iidolit ei ole. Mulle meeldivad enesekindlad, sihikindlad ja konkreetsed inimesed. Inimesed, kes teavad, mida tahavad elust saada ja kuhu liikuda edasi.

Kujutate elu ette spordita?

Kindlasti mitte. Harrastussportlaseks jään igaveseks. Praeguseks tegelen võistlusspordiga, mis paneb edasi liikuma ja toob naudingut. Kindlasti laste sünnitamine on esimene asi, mille pärast tuleb mingil hetkel paus sisse, kuid praegu ma veel ei mõtle sellele.

Kuidas vanemad on teid karjäärivalikute juures toetanud?

Vanemad on olnud kõige suuremaks toeks. Nendeta ma sellega ei tegeleks! Iluvõimlemisse viisid nemad mind, mille eest olen väga tänulik. Kui hakkasin fitnessiga tegelema, siis isa oli mures, kuid esimesel võistlusel mind kuldmedaliga nähes ütles: „Nüüd ma nägin, mille jaoks sa treenisid iga päev jõusaalis.“ Meie peres on kõik sportlikud ja teavad, mida tähendab suur sport. Vend mängib Eesti koondises saalihokis. Isa tegeles hokiga. Ema käib igal võistlustel kaasas, abistab, toetab. Pere kaasaelamine ja suur toetus loeb palju!