Elina, elu, tarkus

Raamatupoes kõnnib vabakutseline näitleja ja lavastaja Elina Purde (35) eneseabiõpikutest mööda. Kellegi teise tarkused tekitavad temas tõrke. “Pean ise avastama ja looma oma reeglid,” tõdeb ta. Kummatigi võiks temalt mõndagi eeskujuks võtta: nii elutervelt kõlavad tõed, milleni ta on jõudnud.

Ühel päeval võib Elina välja näha nagu linnasireen, seljas kogu maailma värvides kaleidoskoopilise mustriga pikk kleit, kiharad vööni, käevõrud randmel. Teisel päeval on ta kui tõhus kihutuskõneleja: pintsak, teksad, massiivne sall, juuksed pealaele kuhjatud, meikimata.

Nagu neli aastat tagasi, vast abiellunud ja emaks saanud, mainib ta praegugi vestluses enim abikaasa, turundaja ja naljaärimehe Andruse (39) ja tütar Mia (4) nime. Helluse märgiks kasutab sõna “kulla”, mis on kui edasijõudnu variant ninnunännutavast “kullakesest”. Tal on seljataga telesaate “Suur mängude õhtu” salvestus ning ees õhtusöök sõpradega. Ta on keetnud vaarikamoosi ja korraldab oma järgmist lavastust. Kas viimanegi moodne arhetüüp sai nimetatud? Sest Elina on Naine, Ema, Kunstnik, Sõbratar, Elunautleja ja Organiseerija, kinnitab sõbranna, joogaõpetaja Liisianne Kruusmägi. “Kõik pühalikult suure algustähega, kuna pole asja, mida Elina ei teeks südamega ning seetõttu väga hästi. Parimas mõttes alati armun Elinasse, kui saan osa tema etendustest. Seal tuleb eriti tugevalt esile tema kirglikkus ja jõud,” ütleb Liisianne.

Rahu, ainult rahu

“Meie perel on välja kujunenud põhimõte: sel hetkel, kui on väga halb, mitte alluda esimesele emotsioonile. Vaid minna magama ja vaadata hommikul, kas asi on ikka nii hull, kui õhtul tundus,” sõnab Elina. Ebaõigluse korral tahaks ta esmalt alati kisendada, kuidas talle on liiga tehtud. Parim ruupor on teadagi sotsiaalmeedia. Elina on leidnud nutika lahenduse: ta küll kirjutab nörritava tunde endast välja, kuid jätab postitamata, mõistmaks, kas teema teda ka järgmisel päeval värisema paneb. “Olen aru saanud, et mõnest asjast pole mõtet rääkida, see sünnitab veel rohkem paksu viha. Lihtsam on teha teemaga rahu ja endale öelda: ka see läheb mööda,” nendib Elina. “Andrus juba teab seda hetke, kui põlema lähen ja ütlen, et ära anna mulle nõu, las ma lihtsalt räägin.”

Intervjuusid annab Elina vähe, kuid mõni aeg tagasi rääkis ajalehes seriaali “Sild” võtetel osalemisest Peterburis. Seepeale sai ta kirja võõralt mehelt, kellele pehmelt väljendudes ei sümpatiseerinud ei Elina ega Venemaa. Otse öeldes oli see räige vihakõne, esimene säärane Elina elus. Muu hulgas hüppas talle vastu lause “pakun tööd seanäoga naisnäitlejale, kuulu järgi sa võtvat vastu igasugu asju”. Elina vastas, et asja arutamiseks võiks silmast silma kokku saada, mispeale meesindiviid kadus kui maasuhu.

“Rõõmustan väga, kui keegi ütleb hea sõna,” pöördub Elina helgemale. “Kõige ilusam asi mu kodus on roheline karp, täis kaardikesi ja ilusaid mõtteid, mida inimesed on lavale saatnud. See lausa kiirgab positiivsust.”