Foto: Laura Strandberg
Maailmarändur, blogija ja raamatute autor Jesper Parve sõnab, et trendid teda eriti ei huvita – toimuvad ju moelavadel jaburad asjad! Siiski paistab, et ka tema on olnud oma stiilitunnetusega ajast ees.

Kuidas on sinu stiil läbi aegade kujunenud? Mis on seda enim mõjutanud?


Kuna olin elu esimeses pooles profisportlane, siis suurema osa ajast sai dressides ja spordijalanõudes elatud. Kui spordiperiood läbi sai, siis oli aeg ümber õppida, et nokamütsi, ketside ja dressipluusiga ei sobi ikka restorani minna. Eks igaüks sooviks oma stiililt ja olemiselt teistest natuke erineda, aga ega see Eestis nii lihtne ei olegi. Siis oled ju kohe naerualune. Natuke seda sportlast on minus muidugi siiamaani, mis tähendab, et riietus peab ennekõike mugav olema.

Kui palju sinu armastatu Mari sulle riietumisel nõu annab? Kui palju teda kuulad?


Kuulan teda väga palju. Eks riietuse koha pealt ikka tahan, et temagi selle heaks kiidaks, sest tema peab ju minuga linna peal käima.

Milline on olnud sinu suurim stiiliaps?


Teismeeas meeldis millegipärast käia lühikeste pükste, pikkade valgete spordisokkide ja mustade kingadega. Endale tundus ülistiilne. Ei teagi, kas riietusin tõesti nagu rodeokloun või, vaadates hetke tänavamoodi, olin lihtsalt stiilitunnetuselt teistest kuskil 20 aastat ees.

Milliseid lugusid jutustavad sinu tätoveeringud?


Need on pikad lood, mis tuletavad vajalikul hetkel teatud tarkusi meelde. Suunavad pidevalt distsipliini ja korra poole. Ning samas meenutavad, et päeva lõpuks on kõik nagunii okei.

Kuidas hoolitsed oma välimuse eest? Räägi lähemalt oma iluprotseduuridest ja sellest, kuidas keha vormis hoiad.


Nagu mainisin, mängisin 15 aastat profikorvpalli, ja nii nagu joodikutel saab ühel hetkel see kogus täis, mis on elu jooksul antud juua, ning siis enam ei taha, nii on ka minul. Metsaradu ning kõiksugu jõu- ja spordisaale on elu jooksul nii palju nähtud, et praegu ajab juba see spordisaali lõhn oksele. Muidugi kui ma just trbüünil ei istu ja mõnele võistlusele kaasa ei ela – isegi seda ei suutnud ma esimesed viis aastat pärast spordiga lõpparve tegemist teha. Välimuse eest hoolitsen nii, et mõtlen häid mõtteid ja katsun nii palju kui võimalik naerda.

Mida vaatad esimesena naise juures? Kui tähtis on tema riietus? Milline on sinu silmis ilus naine?


Silmad, metsikus ja emotsionaalne intelligentsus. Selle tunnetab ära. Pole vahet, kas naine on riides või riieteta, ilusa naise tunneb muud moodi ära. See on võimsalt ja julgelt elatud elu, mis salvestub kuskil naise energiakehas ning tegelikult sädeleb juba kaugelt.

Mida ei tohiks mees kunagi kanda? Mida naine?


Igaüks võib kanda seda, mida tahab. Kas või iminapaga dildot otsa ees ja hokimaski. Peaasi, et sa ise tunned ennast selles hästi ja ka teistele selle stiiliga valu ei tee.

Mida arvad tänapäeva trendisuundadest? Kui palju sind sellised asjad üldse huvitavad?


Eriti ei huvita. Vaadake, mis moelavadel toimub! Viimastel fotodel, mida nägin (olid vist Pariisi moelavadelt), kandsid naised teist naist tagurpidi süles ja ise olid samal ajal mingitesse mähkmetesse riietatud. Päris raske oleks ju selliselt elada, kui sul keegi kogu aeg kaelas ripub – ja mismoodi sa siis endal neid mähkmeid vahetad?