Taavi Luhamaa
Mustkunstnik Kevinskis on peidus mitu karakterit. Käänulisi mõtteradu tallav filosoof, salapärane maag, vana kooli romantik, poiss, kes armastab päikest.

Teistsugune, lum­mav, nõiduslik; kaasahaarav ja üdini kütkestav. Külmavärinad. Need on märksõnad, mida noore, kuid kogenud must­kunstniku esinemiste kirjeldamiseks kasutatakse.

Vorm ja sisu klapivad. Kevinskit tänaval kohates jääd paratamatult piiluma: tema välimus ei kuulu peavoolu. Õigupoolest on see nagu sild araabia maade soojade vürtside, küllusliku terrakota­paleti ja põhjamaise lihvituse vahel. Tänavamoeblogija unistuste kaader.

Sõna “must” mustkunstis on ajaloos tihtipeale viida­nud millelegi pahelisele, mustale maagiale, nõidusele. Mida tähistab mustkunst sinu jaoks?

Ajalugu on tõepoolest täis lugusid, kus mustkunst, okultism ja maagia omavahel põimuvad. Kui rändame tuhandeid aastaid ajas tagasi, siis avastame, et sõna “maagia” oli oma esialgses tähenduses sünonüüm kunstile. Seega maagia on kunst ja kunst on maagia. Olgu selleks siis kirjutamine, muusika, skulptuur või ükskõik mis vorm, mille eesmärgiks on sümbolite, sõnade ja piltidega mängimine, et muuta inimese teadvusseisundit.

See näitab, et maagia ei ole midagi, mis toimub meist väljaspool, vaid hoopis midagi, mis toimub meie sees. Me kõik kogeme seda, kui vaatame näiteks öösiti tähistaevast, unustame enda igapäeva­probleemid ja mured ning laseme endil piirideta unistada. Mustkunst on ilus sõna. See näitab, et tegu on kunstiga, mille köögipool on peidus.

Sa oled mustkunstiga tegelenud 15 aastat. See on päris pikk aeg. Millest see lummus alguse sai?

Ma tunnen, et see on alati olnud osa minust. Justkui meie kõigi sees oleks mingi üks keskne kvaliteet, mis eri tege­vuste kaudu avaldub. Minu jaoks on see müstika, maagia. Mustkunst oli lihtsalt loogiline koht, kus see sai suuremalt esile kerkida.

Nagu väikesed lapsed ikka, unistasin ma saada võluriks. Kui ma lapsena isaga ühel sügisõhtul Tallinna vanalinnas jalutasin, sattusime antiigi­poodi, mis oli äärmiselt maagiline ja tähtis hetk.

Mida soovitad selleks, et elus oleks rohkem nõiduslikke hetki?

Soovitan uskuda nõiduslikesse hetkedesse ja imedesse. Sa koosned tähetolmust. Kõik elemendid sinu kehas tekkisid miljardeid aastaid tagasi tähtede südameis. Me oleme justkui sur­nud tähed, kihutades helesinisel kosmoselaeval mööda univer­sumit ja vaadates tagasi taevasse iseenda poole. Mõtle korra selle üle. Sa oled sinisel pallil, pöörlemas tulekera ümber. Kaaslaseks hiiglaslik kivi, mis liigutamas ookeane. Ja sa tahad öelda, et elu ei ole imeline?