Olles päris aus, siis esma­pilgul on Ester nagu pöörane kompott Ehala haprast haldja­likkusest, Florence Welchi melanhoolsest ilust, Feisti mängulisusest ning “Carmina burana” plahvatuslikust jõust.

Ta võib ühel hetkel kõõluda köietantsijana pisarate piiril, järgmisel aga pahvatada kogu hingest naerma. Temas on vaprust ja lootust. Tal on julgus olla haavatav. Ta ei karda olla ehe, toores ja aus. Ta on päris ja see on nii õudselt tore.

Ester, kes sa iseenda silmis oled?

Tundlik inimene. Nutan rõõmust ja kurbusest. Mulle on isegi ette heidetud...

Mis on sinu jaoks armastus?

Elu alus, selles on kõike ja kõiges on armastust. Ma olen hästi armastaja inimene. Armastus ei tähenda alati nunnut kokkuhoidmist, vaid ka millegi eest võitlemist, kirge, ületusi ja kompromisse. See on nii tohutu tunne, et tunnen ennast rumalana, kui hakkan seda sõnastama.

Mis sind liigutab?

Kui lihtne oli luua Mari tegelaskuju?

Kas emaks saamine avas sinus uue armastuse dimensiooni?

...