Tõelise armastusega tutvud siis, kui armumisega lendu tõusnud liblikad on maandunud ja esimene kirg lahtunud. Armastus annab tunde, et inimene on kõikvõimas. Aga mõni meist ei saa sellest aru.

Mina näiteks olen kogenud, et armastan kedagi kogu südamest, aga ise, rumal, ei ole julgenud seda tunnistada. Ei teagi täpselt, miks, aga olen seda millegipärast kuidagi eitanud, läinud lukku, hakanud blokeerima, põgenema. Ja sellest on kujunenud muster, millest tulenevalt saan ise haiget ja teen ka teisele. Olen isegi kunagi öelnud armsamale, et me ei armasta teineteist, arvates sel hetkel, et nii on. See oli julm ja tegi naisele palju haiget. Tegelikult armastasime, aga mul oli vaja selle tunde eest põgeneda. Kartsin, et see seob mind kinni.