„Kuna olen „kaltsumajandusega” sina peal, siis eriolukorras kinnistus mu veendumus, et eelisjärjekorda tõusevad toredad märksõnad „mugav” ja „praktiline”, alles seejärel tulevad muud jubinad,” tõmbab Ženja käima tunniajase stand-up-etteaste. „Mind ei ahvatle komplektid, mida näen ajakirjades ja moepiibleis – nendes puudub inimlik pühendus, et näeksin ennast neid kandmas. Stilistina ütlen, et riietuses praegu vähem on rohkem. Meil tekib sageli nõretavalt janune tundmus uue järele, „selle vanaga olen ma juba käinud!” Aga ma kinnitan: keegi ei mäleta, mis riietes sa kusagil käisid, sest igaühe tähtsaim teema on tema ise. Inimestel võiks tekkida loovlahenduste jada, mänglevus, lapsemeelsus rõivaste miksimisel... Vaata, kuldnokk! Muide, kuldnokk õpib igal hooajal selgeks uue laulu, et olla veel silmapaistvam; põimib sinna autosignalisatsiooni või kassi kräunumise, mis talle just parasjagu meeldib.

Ja kui küsida, mis saab moest – no mis siis saab?! Praegu juba inimesed suht kraabivad poodide uste taga, justkui noored mullikad tahavad aasale saada.

Märka hetki

Jooksuringile või toidupoodi lähen ilma klappide ja telefonita. Vaatan, kuidas pungad on järjest rohkem avanenud ja kes see lind laulab. Eriolukord on mind pannud täiega Turovski lainele! Praegune olukord andis selgeid signaale, kui oluline on roheline mõtlemine – et meil oleks ikka alles arhailine mets, millest olla ümbritsetud, ja rabarajakene, kuhu minna jõudehetkel. Inimesed ütlevad ikka, et spordi jaoks aega ei ole, aga selle poolteist tundi nad leiavad, et kogu Insta läbi kaevata ning südameid jagada!

Eelmisel aastal oli mul keeruline aeg, kus olin end liiga palju töödeks ära lubanud. Aga kui ma juba midagi tahan teha, siis 200 prossa! Ja nii mul ei jäänud iseendaga olemise aega, sest kogu aeg olid käimas põlvetõstetega projektid...