President Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski kannavad tänasel vabariigi aastapäeva vastuvõtul Mulgimaa 18. sajandi rahvarõivaist inspireeritud rahvarõivakomplekti.

President Kersti Kaljulaid kannab Mulgimaalt pärit vanemat, arhailise tikandiga rahvarõivakomplekti, mille villased kangad on käsitsi telgedel kootud. Vaipseelik, puusapõll ja sõba on kaunistatud rikkaliku traditsioonilise vabakäetikandiga ja servad ääristatud kõladega kootud villase paela ehk kõlapoogaga.

Presidendi abikaasal on seljas samasse ajastusse kuuluv pikk-kuuega rõivakomplekt, mille juurde kuulub ka kaapkübar.

Vana traditsiooni kohaselt ei olnud linased rõivad pidulikud. Täies pidurõivas loeti end olevat siis, kui pikk-kuub seljas ja sõba õlgadel. Sellise rõivastuse juurde kandsid abielunaised traditsiooniliselt ka peakatet, mulgi pearätti, ja linast, laia arhailise tikandiga põlle. Vastuvõturõivastuse puhul on aga rõivastust kohendatud, nii et kesksel kohal oleksid presidendi ametikett ja selle juurde kuuluv täht.

Loe veel: Rahvarõivaste peidetud sõnumid: millest räägivad meie kõige pidulikumad riided?

Presidendipaari rõivad on heaks näiteks paljude meistrite koostööst. Komplektid koostas ja nende valmistamist koordineeris Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu rahvarõiva alaliidu juht ja rahvarõivameister Anu Randmaa, nõustas Viljandi Muuseumi peavarahoidja, etnograaf Tiina Jürgen. Kõige mahukamad tööd – seeliku- ja sõbakanga, kirivöö ning kõlapaelte kudumine ning sõba ja seeliku tikkimine – jäid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala õppejõudude kanda. Tööd teostasid Inna Raud, Christi Kütt, Astri Kaljus ja Signe Susi. Metalli eriala õppejõud Indrek Ikkonen valmistas sõled ja pannaldega nahkrihma. Naha valmistas ette Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli nahatehnoloogiate õpetaja Triin Hellat. Sama kooli tekstiilkäsitöö eriala vilistlane Amy Koitmäe tikkis ja õmbles puusapõlle ning kangakudumise eriala vilistlane Vaima Reino kudus viielõngalise teki. Särgid tikkisid käsitöömeistrid Silja Nõu ja Aili Lillemets ning särgid, seeliku ja pikk-kuue õmbles rahvarõivameister ja -õpetaja Vilve Jürisson.

Komplektide hind kokku 7201 eurot (lisandus käibemaks).

Jaanus Lensment

Rõivaste valmistamisel olid ajaloolisteks alusteks järgmised esemed:


Seelik SU 4106:761, Halliste
Naiste särk ERM 1780, Halliste
Puusapõll ERM 8108, Halliste
Sõba Riiklik Vene Muuseum B-2579, Paistu
Viielõngaline tekk VM 9449, Halliste
Vöö ERM A 509:1046, Halliste
Meeste särk ERM A 292:46, Tarvastu
vammus ERM A 509:2142, Halliste
Meeste vöö ERM 1730, Halliste