Tekst: Mari-Liis Helvik | Fotod: Iren Mõttus, shutterstock
Kui see kevad oleks lennusõit, oleks tegemist tavapärasest turbulentsema teekonnaga. Kindlamale kursile saad sa end aga ainult ise tagasi viia.

Kujutle orkaani ja end selle silmas. Sinu ümber lend­levad prügi, maja­de katused, isegi autod – sa vaatad toimu­vat, aga sa ei suhestu sellega. Jah, sa võid valida ka selle, et lähed ja keerled orkaaniga kaasa, aga sa ju ei taha tege­likult sinna pöörisesse minna. Sul on kindlalt jalad maas, sind ei kõiguta miski, aga vaatad siiski, kuidas kõik su ümber on pöörases kaoses. Aga sina ei ole seal.

See on üks lugudest, mida Vaikuseminutite teadveloleku koolitaja ja holistiline terapeut Matti Oravoma koolitustel räägib. Ta koolitab nii täis­kasvanuid kui ka lapsi, julgus­tades ja juhatades neid sise­mise tugevuse, kindluse, vaikuse ja rahuni. Kuidas mitte tõmmelda ühiskondlike mõjutustega kaasa, kuidas mitte momentaalselt plah­vatada, kui keegi tõmbab tikku.

“Meile ei ole õpetatud, kuidas see siis käib. Koolis keskendume faktide ja teooriate õpetamisele ning need on ka vajalikud, aga seda, kuidas iseendaga hakkama saada, on samuti vaja õpetada. Näiteks kui inimene keeb üle, siis mida tema emotsioonid tähendavad? Me räägime teoreetiliselt, aga praktiliselt – kuidas käituda stressirohkes olukorras? Kuidas peaks seda lahendama?”

Ega ta isegi seda teadnud – seitse aastat tagasi leidis ta end sügavast depressioonist. “Otsisin võimalusi, kuidas jätkata. See on olnud üks avastuste retk,” ütleb mees, kes läbis esmalt Nelli Jungi juhen­damisel kaheksanädalase teadvel­­­oleku kursuse. Kooli­tuse keskne materjal on Mark Williamsi ja Danny Penmani “Ärksus. Tee rahuni pöörases maailmas”.

“See kursus oli tõelise enese­distsipliini kool – me kõik teame, et kui midagi endale lubada, näiteks et hakkan jõusaalis käima, siis alguses käime seal väga hoolega, aga mingi hetk sa kukud rajalt maha. Kahe-kolme nädala pärast sobib ka tugitooli­sport… Tahtsin teada, kas ja mis minu elus muutub. Neljandal või viiendal nädalal hakkasin märkama, et suudan olla rohkem kohal. See oli muutu­mise koht. Sellest ajast alates on heaolu- ja vaikusetunne, hea kontakt iseendaga minuga jäänud. See on alati taustal ja saan nende juurde pöörduda.”

Üle reageeriv sotsiaalmeedia


Polnud väga kaua aega tagasi, kui sotsiaalmeedia peamise pahupoolena toodi välja selle kasutamise ajakulu – lähed korra vaatama ja avastad end veel tund-kaks hiljemgi uudis­voos surfamas. Nüüd aga on teemaks trollimine, nega­tiivsed emotsioonid, kiire reageerimine… ja stress, mida kogu see möll inimestes tekitab.