Tegelikkuses on kliitorit hakatud tõsiselt mõistma alles suhteliselt hiljuti. 1998. aastal tehti kliitori anatoomia uurimises murrang Austraalia uroloogi Helen O’Conneli poolt. Tegu, millega sai ta kindlasti nii mõnegi naise kangelaseks. 10 aastat hiljem avalikustasid prantsuse teadlased esimese täieliku 3D pildi, mis näitas kliitori füüsilist kuju ning aitas mõista, kuidas ta täpsemalt toimib.

Sellest ajast peale on selle imelise punktiga seotud arutelud olnud küllaltki meeliköitvad. Seda arvestades toome välja kaheksa fakti, mis aitavad Sul selle punktikese väärtust paremini mõista.

1. Jäämäe tipp

See osa kliitorist, mida enamik inimestest teab, on vaid jäämäe tipp. Suurem osa kliitorist on peidetud keha sisse ning välimine osa moodustab sellest vaid neljandiku. Tegelikkuses on see umbes 9-13 cm pikk ning 6 cm lai.

2. Sarnasus peenisega

Füüsiliselt on kliitoril ja peenisel paljugi ühist. Nad moodustuvad kasvavas lootes täpselt samamoodi ning organi anatoomia areneb teistsuguseks alles raseduse 9-12. nädalal. Isegi siis on neil rohkem ühist, kui silmaga näha. Mõlemad omavad eesnahka (kliitori puhul kutsutakse seda “kapuutsiks”), erektsioonikudet ning tundlikku pead, mis on peenisel muidugi märgatavalt suurem.

3. Naiste erektsioon

Peale füüsiliste sarnasuste, käituvad kliitor ja peenis ka erutuse korral sarnaselt. Erutunud naisel koguneb veri kliitori kudedesse ning kliitor paisub nagu peenis. Põhimõtteliselt läheb ka naistel “kõvaks.” Samas, kui meestel kaob erektsioon peaaegu kohe pärast ejakuleerimist, kulub kliitoril pisut aega, enne kui erutus möödub.

4. Naudingud on tema ainus funktsioon

Kliitoris on ei rohkem ega vähem kui 8000 ülitundlikku närvilõpet, mida on kaks korda rohkem kui peenises (juhhuu!). Tema ainus soov on lõbutseda ja naisele rõõmu pakkuda ning tänu taevale on loodud hulgaliselt vahendeid, mis kliitorit stimuleerivad ja naudingud uuele tasemele viivad.

5. Maagiline pungake, mis muudkui kasvab

Tütarlapse kasv peatub üldiselt puberteediea lõpus, kuid kliitorile sellest ei piisa. Kuigi tema suurus ei mängi naudingu tugevuse juures mingit rolli, kasvab ta edasi terve ülejäänud eluaja. Naise 32-aastaseks saamisel on tema kliitor peaaegu neli korda suurem, kui puberteedieas. Veelgi enam, menopausi ajaks on kliitor lausa 7 korda suurem, kui sündides. Hämmastav!

6. Võti orgasmideni

Väga vähesed naised suudavad organismini jõuda ainuüüksi vaginaalse vahekorra kaudu. Hinnanguliselt on 50-70%-ile naistest oluline vahekorra ajal orgasmi saavutamiseks kliitori stimulatsioon. Stimulatsiooni võib pakkuda sõrmede, keele või kliitoristimulaatoriga.

7. See ei taha lõppeda

Vaginaalse orgasmi lihaste kokkutõmmetest oled kindlasti kuulnud ning loodetavasti ka kogenud. Kliitor viib meid aga hoopis teistesse kõrgustesse. Kliitoriorgasm tekitab 3-16 lihaste kokkutõmmet nii tupes, emakas kui ka üldises vaginaalpiirkonnas. Veel enam — orgasmi haripunkt võib kesta 10-30 ülirahuldavat sekundit.

8. Hellitusnimed

Nagu eeldada võib, on sellel imepärasel organil palju hellitusnimesid. “Mõnu-uba”, “roosinupuke” ja “mõnunupuke” on kõik üsna iseenesestmõistetavad, nagu ka kliitori lühendvorm “klit.” “Kapuutsiga daam” on aga midagi salapärast ning hea kujutlusvõimega inimesed võivad leida seose ka “mehega kanuus.” Kuna kliitor on loomult lõbutsemiseks loodud, ei tasu end hellitusnimedega tagasi hoida — võta kätte ning mõtle ise üks huvitav nimi oma võlu-mõnu-mäele.

Kliitor on inimese anatoomias midagi täiesti ainulaadset, kuna ta keskendub ainult naudingule. Olenevalt naisest, varieerub selle suurus ning tundlikkus. Iga naine teab ise, kuidas talle meeldib oma kliitorit stimuleerida ning kas ta teeb seda üksi või koos kaaslasega. Esitaksin Sulle siinkohal ühe küsimuse: Kas oled oma fantastilist kliitorit tutvustanud ka kaaslasele ning öelnud talle, kui tähtsat rolli omab naudinguil selle koha õige puudutamine?