The HK Photo Company / Unsplash
Kui palju peab sinu partner teadma, mida igapäevaselt tööl teed, selleks, et olla maksimaalselt toetav? Sellele küsimusele pole üht kindlat vastust ja see oleneb paljuski sellest, mida vastastikune toetamine sinu jaoks tähendab.

Maailmas leidub lugematul arvul erinevaid ameteid ning romantilises suhtes tuleb paratamatult teemaks see, kui palju või kui vähe peaksite teineteisega igapäevatöö asju jagama. HuffPost rääkis sel teemal karjäärinõustaja ja paarinõustajaga, et jagada ka sinuga, kuidas paarid saaksid teineteist karjäärialaselt toetada ja mida öelda juhul, kui tunned, et sa ei saa piisavalt tuge.

Kuigi toetamise osas puudub kindel reegel, peaks teil olema kokkulepe

Kui soovid, et sinu partner oleks kursis kõigi draamadega, mis kontoris toimuvad või kui tahad temaga jagada, mida sel nädalal tööl tegid, võib põhjuseks olla see, et sulle meeldib oma personaalset ja tööelu omavahel siduda. „Me veedame niivõrd suure osa oma ajast tööl, et vahel võib tunduda veider, kui partner ei saa sellest osa,“ märgib karjäärinõustaja Melody Wilding.

Teised inimesed soovivad aga täpselt vastupidist – hoida erinevad osad oma elust maksimaalselt lahus. „Nad tahavad tööasjad jätta tööle ja kodus keskenduda vaid personaalsetele asjadele,“ ütleb paarinõustaja Ryan Howes. „Need inimesed võivad mõelda, et nad ei taha, et töö võtaks elust rohkem aega, kui see peab.“

Põhimõte on aga selles, et ei ole olemas kindlat mudelit, kuidas partnerid peaksid teineteist üksteise karjääri osas toetama. Kui te mõlemad suudate sellega leppida, on igati normaalne, et te ei aruta kodus tööasju. „Üht kindlat reeglit sel alal ei ole, seega peate omavahel kokku leppima, missuguse piirini on tööasjade arutamine kodus okei,“ ütleb Wilding.

See, mida otsustate, peaks aga olema paindlik. „See on teema, mis võib muutuda vastavalt sellele, mis teie tööelus ette tuleb ja missuguses faasis karjäärialaselt olete,“ märgib Wilding.

Missuguse tunde tekitab see, kui sa ei saa piisavalt toetust?

Sa saad seda ainult ise otsustada, mida sinu partner peaks sinu töö kohta teadma ja kui tihti tööasju temaga jagama pead. „Tavaliselt annavad selleks vihje meie emotsioonid,“ ütleb Wilding. „Kui sa tunned end kodus olevat vihane, frustreeritud või õnnetu, analüüsi neid emotsioone lähemalt ja küsi endalt, kust need tulevad.“ Kui oled jõudnud selgusele, mida sa vajad või mis sinu elust puudu on, pead arvesse võtma ka oma partneri vajadused.

„Probleem tekib siis, kui tasakaal on paigast ära, näiteks soovid, et saaksid tööst rohkem rääkida või partnerile end välja elada või temaga tähistada, kuid sinu partner ei soovi sama. Just siis tekibki pinge,“ ütleb Wilding. „Suurim probleem tekib juhul, kui te ole neis teemades üksmeelel.“

Kui dünaamika ei tööta, võta see teemaks, kuid ära ole süüdistav

Kui tunned, et te ei pea üksteisega piisavalt sammu, anna talle teada, kuidas end tunned. Tee kindlaks, et räägid ausalt enda tunnetest ega too vestlusesse süüdistavaid väiteid. „Proovi muuta sinu soov ülesandeks teile mõlemale, mille kallal saate ühiselt tööd teha, kuid mitte probleemiks, mida vaid üks osapool lahendama peab.“

Kui soovid, et partner rohkem kuulaks ja tunneks sinu lugude vastu huvi, peaksid tundma, et oled toetatud, kui need teemad üles võtad. „Võiksid kõigepealt püüda partneri tähelepanu sellega, et jagad, miks see lugu sulle oluline on,“ ütleb Wilding. „Enne kui seda teed, kontrolli, kas vestluseks on õige aeg. Kui ei ole, uuri, millal oleks parim aeg ühiseks vestluseks.“

Mida teha, kui sina oled osapool, kellele partner liiga palju oma tööst räägib?

Võid öelda näiteks midagi sellist: „Ma tunnen, et olen infoga üle koormatud, kui sa sellest nii palju räägid.“ See väljaütlemine tekitab temas halva tunde ja mõjub ülekohtuselt. Selle asemel sõnasta oma soov tervislikuma sõnastusega ümber ja ütle: „Vahel kui me õhtuti tööst räägime, tunnen end veidi ärevana. Tunnen, et saan korraga väga palju infot, aga ei tea, kuidas sind aidata. Kuidas saame selle kallal koos töötada?“ soovitab Howes.

Mida teha juhul, kui soovid, et partner oma tööelu rohkem jagaks?

„Selle asemel, et tundetult öelda: „Sa ei räägi mitte kunagi oma tööst“ ja tunduda ründav, ütle parem: „Ma sooviksin sinu töö kohta rohkem teada. Mulle tundub, et mina kipun oma tööst rohkem rääkima ja ma sooviksin, et me selle kallal koos töötaksime,“ soovitab Howes.

Olemas on selge piirjoon jagamise ja partneri kurnamise vahel. Mõnede inimeste jaoks on kodus tööst rääkimine üks viis, kuidas stressi maandada. Kui sul on raske end tööst välja lülitada, võid selle mõtetes koju partneri juurde viia. „Võib-olla püüad temaga probleemidest rääkides selgusele jõuda, mis toimub või lahendada probleeme, kui sa parasjagu tööl ei ole,“ märgib Howes.

Eksperdi sõnul on üks nii öelda „auru välja laskmine“ oma päeva jagades igati soovitatav. See võib olla midagi stiilis: „Ma räägin sulle, mis juhtus, mu ülemus ütles seda, minu kolleeg ütles seda.“ Sa justkui töötled vahejuhtumeid oma peas kõva häälega, sest tõenäoliselt ei saa sa seda oma töökeskkonnas kolleegidega teha. Kodus eesootav partner on aga väljaspool töökeskkonnda olev lähedane, kellega tunned end turvaliselt ja tahad probleeme arutada,“ ütleb Howes.

Kui lähed aga partneri juurde korduvalt sama probleemiga, ei ole vestlus enam produktiivne probleemi lahendamine, vaid sellest saab kaeblemine.

Kui üks partner kurdab pidevalt töömuresid, kaob tasakaal

„Sa hakkad oma partnerist sõltuma viisil, et temast saab justkui objekt, kellele oma mured edastada. See pole tervislik suhe,“ ütleb Wilding. Partner ei pea olema sinu terapeut. See on suhte seisukohast äärmiselt ebatervislik.

Kui olukord on vastupidine ja sina oled see, kelle juurde kaaslane tuleb kõikide oma töömuredega, tea, et on igati sobilik seada piirid. Kellegi teise töömurede töötlemine, lisaks enda omadele, on äärmiselt kurnav.

„Ühel hetkel võib olla vajalik seada piir, et saad ainult teatud piirini aidata ning tõepoolest soovid, et ta oleks edukas, õnnelik ja tunneks end paremini. Seega võib olla kasulik leida inimene, kes suudab olla objektiivsem ja anda praktilist nõu, näiteks mentor või terapeut. Tegemist on ühtlasi kõrvalise isikuga, kes suudab olukorda värskest perspektiivist näha,“ soovitab Wilding.

Allikas: Huffingtonpost.co.uk