Milan Popovic / Unsplash
Kehtestamine ei tähenda, et me teeme nii, nagu mina tahan. Kehtestamine tähendab, et mina seisan enda eest sellisel viisil, et ka sinule jääb ruumi, kirjutab pereterapeut Meelike Saarna Facebooki lehel Parem Elu.

Kehtestamine on sõna, mis inimeste mõtetes loob sildu pigem agressiivse käitumisstiiliga kui rahuliku ja väärika enese eest seismisega. Ometi on enesekehtestamise rõhk kindlasti viimasel. Me saame seista oma vajaduste eest teiste vajadusi kahjustamata ning nende eneseväärtustunnet riivamata. Teisisõnu: kehtestaja näitab teistele, kust lähevad tema jaoks piirid, et uurida teiste piire ja erimeelsuste korral leida lahendusi, mis kummalegi poolele ühtviisi sobivad.

Kehtestava sõnumi eripära on, et see jätab ruumi ka teisele poolele, tema arvamusele ja tunnetele. Sinu käitumine mõjutas mind nõnda ja selle tulemusel tunnen end nõnda. Sul on võimalus mind selles mõista ja aidata – ütleb see sõnum. Sõnumi suur pluss on tõik, et minakeeles öeldu puhul on väiksem võimalus vastupanuks, samuti on minasõnumiga raske vaielda. Äärmiselt oluline on hinnanguvabadus – nagu ma teise käitumist või öeldut sildistan, tunneb teine pool end süüdistatuna ning tunneb soovi vastu hakata. Ebasobivat käitumist, mille osas end kehtestada soovitakse, on mõistlik püüda sõnastada pigem faktipõhise kirjeldusena.

Vastastikkus on kehtestava sõnumi oluline osa. Ehedus ja selgus, oma mõtete ja tunnete aus näitamine ärgitavad enamasti ka partnerit samaga vastama. Ükski sõnum ei jõua kohale, kui kontakt on halb või puudub hoopis. Kontakti loomine ja hoidmine on alati sõnumi saatja ülesanne. Ka kehtestamine ei saa olla tulemuslik ilma kontaktita. Peaksid olema kindel, et teine sind tõesti kuulab, siis on sul mõtet rääkida sellest, mida sa mõtled, tunned ja soovid. Kui kontakt
teisega on piisav ning sinu sõnumiga edasiantavad vajadused ja tunded räägivad sama keelt su kehakeele ja hääletooniga, on üsna kindel, et su jutt ka kohale jõuab.

Pärast kehtestava sõnumi saatmist võib loomulikult juhtuda sedagi, et teine pole nõus oma käitumist-suhtumist muutma. See on koht, kus võib tekkida tahtmine olla jäik ja järeleandmatu, kasutada jõudu. Parima tulemuse nimel tuleb kindlasti teha hoopis vastupidist: kehtestaja peaks korraks tagasi tõmbama, et vahepeal kuulata, mis teisel öelda on ja alles siis kehtestamisega jätkama. Sageli juhtub, et just sel viisil jõutakse tulemuseni, kus kummagi vajadustega on
arvestatud.

Kehtestavalt käitudes:

  • reageeri võimalikult kohe pärast kehtestamist nõudvat sündmust
  • kasuta minasõnumit
  • kasuta neutraalset kirjeldust, väldi hinnanguid
  • näita koostöövalmidust
  • ole nõus kuulama ka teise seisukohti
  • võimalusel korrigeeri oma sõnumit vastavalt teise soovidele
  • jäta partnerile võimalus väärikalt taganeda
  • tunnista ka oma vigu

Kehtestav käitumine võib tunduda ebamugav ja keerukas, ent selle kasutamine või kõrvalejätmine, nagu kõik muudki valikud elus, on vaid iseenda teha. Siiski on hea teada, et just selle käitumisviisi abil on võimalik säilitada oma väärikus ükskõik millises problemaatilises situatsioonis, olgu siis, et keegi seisab kassasabas sulle liialt lähedal ("Tunnen end ohustatuna, kui vahemaa on väiksem kui 2 m"), teismeline ei pea kinni teie kokkulepetest ("Mind häirib segadus köögis. Minu arvates on lugupidav üksteise vastu, kui igaüks ise enda tagant koristab"), sõbranna jääb kohtumisele hiljaks ("Ma näen, et kell on tund rohkem kui oli meie kokkulepe. Teadmatuses ootamine teeb mind ärevaks. Ma soovin, et meie kokkulepped püsiksid").

Vastuagressioon või alistumine, mis neis olukordades tihti valitakse, ei ole kohane, sest riivab kummagi väärikust ning ei too kaasa häid lahendusi.