Denys Argyriou / Unsplash
Sama generatsiooni ja sobivuse vahele tõmmatakse liiga sageli võrdusmärk, kirjutab ajakirjas Vogue Almaz Ohene, kellele on alati meeldinud pigem vanemad mehed.

Kohtasin 24aastaselt üht meest kirjandusüritusel. Ta oli 50 ja lahutatud, kuid külgetõmme meie vahel oli kohene. Mu süda värises, kui õhtul pärast üritust teavituse sain, et ta on mind Twitteris jälgima hakanud. Me jutustasime internetis sageli, kuid aasta pärast kohtumist põrkasime juhuslikult kokku ja sel korral kutsus ta mind välja.

Me käisime kohtingutel, keemia meie vahel oli ilmeksimatu. Tõsiasi, et ta oli minust rohkem kui poole vanem näis ebaolulisena, aga oli samas ka natukene kuum. Kui see oli juba ilmselge, et me voodis lõpetame, vaatas ta mind teraval pilgul ja ütles: "Sa ei jõua ära oodata, et mind alasti näha, jah?". Mina noogutasin.

See võib kõlada labaselt, aga ma mäletan, et olin nii erutatud teadmisest, et näen endast nii palju vanemat keha nii lähedalt. Vanema meesterahva keha ei ole just igapäevane vaatamine. Kuigi seksist räägitakse palju, jätavad filmid ja kirjandus mulje justkui oleks seks mõeldud ainult noortele.

Tegelikult oli meie seks päris tavaline, aga ta oskas olla väga veenev. Nii me kohtusimegi aeg-ajalt tervelt neli aastat. Meie viimasel kohtumisel mainisin nii mööda minnes, et tema vanim tütar on nüüd samas eas, kui olin mina meie kohtumise alguses. Talle see ei meeldinud.

Ma veetsin suurema osa oma teismeeast ja varajastest kahekümnendatest mõeldes, et vanemad mehed ongi mulle. Olles nüüd kolmekümnendates ei tundu see enam nii uudne. Ma arvan, et minu kiindumus vanemate meeste vastu sai alguse Hollywoodi staaride promomisest meedias. Üheksakümnendate lõpus, kui ma polnud veel kümnenegi, meeldisid mulle juba Leonardo Di Caprio, Brad Pitt, Keanu Reeves ja George Clooney, sest kogu aeg kirjutati kui kuumad mehed nad on.

Kui ma olin 14aastane, töötasin oma kodulinnas ühes väikeses poes. Pole just ime, et leidsin endale silmarõõmu - meesterahva, kes pidas paar maja edasi juuksurisalongi.

Ta oli ilmselt neljakümnendates ja tal oli naine ning tütar. Minu jaoks oli ta väga kena. Ta tuli tihti poodi asju ostma ja pärast jäime jutustama. Pärast mõnda aega tundus mulle, et meie vahel oli vastastikune sümpaatia ja me isegi flirtisime pisut.

Ma töötasin seal kooli kõrvalt aastaid ja selleks ajaks, kui ma kooli lõpetasin, saime juba väga sõbralikult läbi. Mõnikord ta lõikas mul isegi juukseid, kui ma ilusti palusin. Kuid ta ei puudutanud mind mitte kunagi. Mulle aga meeldis mõelda, mis võiks juhtuda, kui ta seda teeks.

Selle aasta alguses kodulinnas käies kohtasin teda toidupoes. Me kallistasime ja jutustasime. Kas ma küsiksin temalt täna, et kas talle tundub tagasi vaadates, et meie suhe ei olnud sobilik? Ei küsiks. Meie suhtlemine ei teinud kellelegi liiga, kuigi täna tunnen end tema naise pärast pisut pahasti.

Ma olen teadlik, et minu isiklikud kogemused võivad alaealiste seksuaalsele väärkohtlemisele varju heita ja sellepärast ongi väga hea, et seda reguleerib seadus.

Ometi pole see mind takistanud magamast mitmete vanemate meestega. Mida rohkem partnereid mul on olnud, seda rohkem olen ma vanemate kehade kohta avastusi teinud. Mulle näiteks meeldis arvata, kui palju halle karvu seal allpool on. Kui seal oli üllatus, tavatsesime koos naerda.

Ma olen viimasel ajal nende suhete peale üha rohkem mõelnud. Mulle tundub, et kui räägitakse külgetõmbest ja vanusest, unustatakse tihti, et teise inimese poole tõmbab meid eelkõige vastastikune sobivus ja emotsionaalne täiskasvanulikkus. Usun, et sama generatsiooni ja sobivuse vahele tõmmatakse liiga sageli võrdusmärk.

Allikas: Vogue