Kui meeste jaoks võib see olla nagu hobi, siis mis sunnib naist armukeseks hakkama?

Abielurikkumine ja armukesed on olemas olnud sama kaua, kui monogaamsed suhted ja igavese truuduse ideaal. Miks naised soostuvad end abielumehega siduma? On nad tõesti sellised külmad ja julmad libud, kes soovivad vaid perekondi lõhkuda?

Armukadeda inimesena mõistan ma täiesti kiusatust iga naist, kes mu mehele (minu meelest) kahemõtteliselt naeratab või temaga sõbralikumalt suhtleb, koledate nimedega nimetada. Kõige lihtsam on ju oma ebakindluses süüdistada kedagi võõrast, sissetungijat. Ja kui omavahelistes suhetes on lahkhelid, siis ka vastutus nende eest lükata potentsiaalsele võrgutajale, selle asemel, et probleemidega tegeleda ning oma kaaslasega rääkida.

Armukesed on tavaline nähtus

Lahtiste silmadega maailmas ringi vaadates võib näha, et "vasakule panemine" on täiesti tavaline nähtus. Tean olukorda, kus tütarlaps oli teadlikult abielumehe voodisoojendajaks ajal, mil tolle naine rasedusega lõpusirgele jõudmas.