Kas töö­reisilt saa­budes oled rõõ­mus, kui mehe auto seisab maja ees? Või eelistaksid rahu­likult vanni minna ja omaette olla? Kui valiksid pigem vii­mase variandi, võib see olla tõend, et teie oma­vaheline hea suhe ja lähedus on poe­nimekirjade ning laste trenni viimise vahele kaduma läinud.

Pole ju mingi uudis, et paljud pikalt koos olnud paarid lähevad lahku, kuna “keemiat” pole enam. Või ei pea noorte vanemate suhe vastu suurele väljakutsele, mille põhjustab elu väikese lapsega, sest ühist aega enam ei ole ja kõik keerleb ümber “pisikese ime”.


Kui armastusest on saanud pigem sõprus või kaaslane ei eruta enam vaimsel ega füüsi­lisel tasandil, võib olla tõesti nii, et teie liit on oma aja ära elanud. Kuid ei pruugi. Tarbimis­ühiskonnas on ka suhe paraku muutunud justkui tooteks, millest on soov parim-enne-tähtaja möödumisel vabaneda, et saaks selle uue ja põnevamaga asendada.

Probleemiks võib olla kaduma­läinud lähedus, intiimsus, mis hoiab paari justkui liimina koos. Paari­terapeut ja psühholoog Janne Kants selgitab, et intiimsus ei kao mitte ainult olme­asjade pärast, vaid vajaduste mitter­ahuldamise, näiteks tähelepanu puudumise tõttu. Tekib valu, mis põhjustab lõpuks ükskõiksust. Paari­suhtel lasub justkui müür, mis võtab ära tahtmise intiimsuse järele. Selleks et tekiks uuesti tahtmine avaneda, peab valu kommunikeerima.