Suheldes on loomulik eeldada, et meiega käitutakse viisakalt. Ütlemine kohtle teist nii, nagu soovid, et sind koheldakse, võiks olla normaalse suhtluse vundament. Selline ootus on aga kerge purunema, kui vastaspool üllatab ebameeldiva käitumise või üleoleva ütlemisega. Tekib olukord, kus sooviks inimest edaspidi ignoreerida, kuid alati pole see võimalik.

Lisaks võib ootamatus olukorras ununeda üllas soov proovida teist mõista. Tegelikult pole ju teada, mis inimese sees toimub – mis ülbust või ebaviisakust põhjustab.

Miks ta nii õel on?

Esimene samm parema kommunikatsiooni poole on aru saada, mis suhtluses kolleegi või tuttavaga pidevalt häirib. Kas see on midagi, mida öeldi, või tajusid seda sõnadeta? On see teise inimese üleolevus või pahatahtlikkus? Ehk tunneme hoopis ärevust või hirmu? Või kogenematust ja vajadust õpetada? Kui oskad sellele vastata, saad proovida nii ennast kui ka vastaspoolt paremini mõista. Näiteks samastades – mõelda, kuidas ise käituksime, kui oleksime hirmul või kui keegi üritaks meid pidevalt õpetada.

...