Kui meid lastena ei puudutataks, ei jääks me ellu – vastsündinu sõltub täielikult tema eest hoolitsejast, kellestki, kes teda toidab, riietab, vannitab, igal muul moel abistab, toetab ja hoiab. Kõik need tegevused eeldavad puudutamist. Inimorganismi arenguks ja toimimiseks on piisavad puudutused üliolulised.

Kui pean loenguid paaridele, kes saavad peagi lapse­vanemateks, olen märganud, et teineteise käest hoitakse harva kinni. Mõni­kord ei puudutata loengu ajal üksteist sootuks. Miks? Kas see ongi eestlase olemus? Võib-olla... Ja kui küsin samadelt paaridelt, kas nad teevad iga päev partnerile massaaži, tekitab see elevust ja naeruturtsatusi. Tõuseb vaid mõni käsi. Innustan kõiki käest kinni hoidma, massaaži tegema, puudutama, ning mitte ainult last oodates, vaid kogu elu jooksul.

Puudutused tekitavad armu­mist ja kiindumust toe­tavaid hormoone – endorfiine ja oksütotsiini. Need oma­korda tekitavad heaolu­tunnet, mis mõjub tervisele hästi. Stressi­hormoonide tase kehas alaneb ja immuunsus tugevneb.

Tihti on nii, et inimesed puudutavad teineteist vähem just pikaaegses suhtes. Armu­nuna soovitakse ju väga partneri lähedust – teda puudutada, musitada, suudelda, kaisus olla ning kogeda ja jagada teisi armsaid, sensuaalseid, seksikaid puudu­tusi. Küsides paaride käest, kuidas nende kohtumise alguses puudu­tamisega oli, vastatakse sageli, et teineteise küljest ei saadud käsi lahtigi. Aja jooksul nagu juhtuks midagi...