Tingimusteta armastus – mis see teie jaoks täpsemalt on?

Praegusel ajal on väga oluline kõikidel inimestel endas armastava intelligentsuse arendamine, et saaksime kasutada rohkem vaimset sisemist arukust kõikides eluvaldkondades. Ka suhetes. Tingimusteta armastus minu enda jaoks ongi armastava intelligentsi üks osa.

Tingimusteta armastusele antakse väga erinevaid tähendusi. Ja kui kuulata erinevaid lugusid inimeste elust, siis vahel aetakse tingimusteta armastus segamini enese ohverdamisega. Tegelikult on need kaks täiesti erinevat asja. Tingimusteta armastus, nagu see sõnagi ütleb, tähendab seda, et me ei sea mingeid tingimusi, me lihtsalt armastame, sest armastus lihtsalt on. Kuidas seda siis näiteks igapäevaelus rakendada?

Eelkõige suhetes võib see tekitada palju segadust. Kui arvatakse, et suhtes olles peab arvestama teise inimese tahte ja soovidega sellisel viisil, et enda soovid, huvid ja vajadused märkamata jäävad või nendega ei arvestata, ei ole tegemist tingimusteta armastuse, vaid eneseohverdusega.

Tingimusteta armastus on see, et sa armastad inimest sellisena, nagu ta on. Seejuures aga armastad ka ennast tingimusteta – ei jäta tähelepanuta ja tahaplaanile ka iseenda vajadusi

Me võime armastada tingimusteta ka siis, kui me näiteks ei ole inimesega koos. Minu meelest on hea näide see, kui paarid, kes on otsustanud lahku minna, jäävad väga headesse suhetesse ka edaspidi ja armastavad teineteist edasi, aga sellel ei ole enam romantilist tähendust. Seal on lugupidamine, hoolivus, austus koos oldud aja suhtes, teise inimese valikute osas, sest inimesed ju muutuvad ajas ja ruumis ning inimeste vajadused muutuvad suhtes olles.

Kui sa oled teadlik iseendast suhetes, iseenda vajadustest, siis oskad paremini märgata ka teiste vajadusi või seda momenti suhtes, mis nõuab mingil hetkel muutuste tegemist. Kas tuleb siis edasi minna üksinda või soovitakse siiski koos jätkata, aga juba natuke teistsugusel viisil.

Tingimusteta armastus eeldab mõnikord ka lahti laskmist. Samas võib tingimusteta armastus sisaldada kõiki aspekte, kus me tahame anda partnerile parimat, aga ei unusta ka endale parimat lubamast. On õrnalt hoomatav, kust algab või lõppeb tingimusteta armastus. See nõuab teadlikkust.

Suhetesse minnes on hästi oluline juba eelnevalt õppida ennast ja oma tegelikke vajadusi tundma, et olla teadlik sellest, mida sina ise vajad ja millist partnerit soovid, kellega pikemaajalisi suhteid luua ja kellel oleks sarnased eesmärgid, mida inimene hästi toimiva partnerlussuhte loomiseks või selles olemiseks vajab. See on inimestel väga erinev.

Kui kaks inimest astuvad suhtesse ja mõlemal on sisemine soov koos suhtes kasvada ja armastada tingimusteta - siis kas on mõistlik enne suhtesse astumist rääkida, mida tähendab mõlema jaoks tingimusteta armastus?

Mina leian, et kindlasti on. Paljudel juhtudel seda ei tehta. Teadlikumad inimesed ilmselt juba teevad, sest nende eneseteadvustus on suurem kui teistel, kes lähevad suhtesse ainult emotsiooni najal.

On ka võimalus väga teadlikult hakata suhteid looma juba enne suhtesse astumist, teadvustades seda, kes sa oled, mida tahaksid suhetes kogeda, millise partneriga koos olla ja mida omavahelises suhtes luua ja kogeda. Kui seda teadvustad, siis saad ka vastava partneri oma ellu kutsuda.

Vastavalt meie soovidele või unistustele, ükskõik, kas sellest rääkides, mõeldes, unistades või kirjutades, jäävad järgi energiamärgid, mis siis tõmbavad energeetilisel tasandil vastavaid inimesi ellu. Ja kui selline inimene ilmub, on kindlasti hea omavahel jagada mõtteid, sest hea suhe algab avatud vestlustest, võimest avatult rääkida erinevatel teemadel, mis teie jaoks on olulised. Sinna hulka kuulub kindlasti ka see, kuidas keegi aru saab või tunneb, mida tähendab tingimusteta armastus suhetes. Arvestades teineteise soove, on võimalik luua hästi toimiv suhe.

Oletame, et mängureeglid on kokku lepitud, aga inimesed muutuvad. Kui oluline on rääkimine oma partneriga, kui elueesmärgid muutuvad?

Nii nagu eelpool kirjutatud, on suhetes väga oluline avatud suhtlemine partnerite vahel. Kui partnerite vahel on tugev side, võib-olla palju asju, mida inimesed teineteise suhtes tunnetavad.

Kõrge teadlikkuse ja empaatiavõimega partneritel võib-olla ei olegi vaja alati kõigest rääkida ja suurepärase kontakti puhul on see hoomatav, see tähendab, et partnerid on teineteise tunnete ja soovide osas empaatilised ning arvestavad. Kõikidel inimestel ei pruugi see niimoodi olla.

Rääkimine on igal juhul väga oluline, eriti, kui inimesel ei ole loomulikku oskust või kui ta ei ole endas veel arendanud tunnetust nii sügaval tasandil, et tabada ära need peened nüansid, kuidas partner ennast emotsionaalselt tunneb või mida hetkel vajab. Omavaheline vestlemine on igal juhul väga oluline abivahend.

Minu töö näitabki, et väga paljud suhteprobleemid saavadki alguse sellest, et omavahel absoluutselt ei räägita. Paarissuhtes saavad tavaliselt kokku kaks erinevat inimest - erinevate tõekspidamiste, tausta ja minevikupagasiga. Seetõttu võidakse saada ka asjadest väga erinevalt aru. Ka see, mis tundub õige, on erinev.

Ka mina ise olen kogenud nooruses seda, et teatud asjade osas omavahelise vähese suhtluse tõttu eeldasin, et minu partner teab seda, mida ma arvan, aga tegelikult see niimoodi ei olnud. Hiljem, kui omavahel avatult rääkisime, tuli välja, et tema oli asjadest hoopis teistmoodi aru saanud, kui mina mõtlesin. Seega, et selliseid möödarääkimisi ei oleks, on hea rääkida oma mõtetest, võib-olla oma tuleviku visioonidest ja sellest, mis on sulle hetkel oluline, kuhu sa suunduda tahad. See hoiab kindlasti ära nii mõnedki omavahelised ebakõlad, möödarääkimised, solvumised või pettumused.

Ka paarisuhtes võib jõuda sellisesse etappi, kus varasemad ühised või isiklikud eesmärgid hakkavad muutuma. See on loomulik, sest elus on kõik muutuses. Kui soovitakse koos edasi minna, on väga oluline olla mõistev ja toetada partnerit muutuste ajal. Hästi toimivas suhtes partnerid toetavad ja julgustavad üksteist ka elu eesmärkide muutuste ajal. Harmooniliselt toimivas suhtes on teineteise toetamine väga oluline.

Loomulikult võib-olla ka hetki, kus suhtes inimesed arenevad eri suundades. Näiteks kui üks partner areneb justkui kiiremini elus edasi ja teine partner liigub edasi aeglaselt või seisab oma elus pikka aega paigal. Ka sellises suhtes on võimalik harmooniat luua. See nõuab partneritelt palju kannatlikkust, mõistmist ja soovi olla teisele toeks. Lahkuminekule hakatakese üldjuhul mõtlema, kui partneri toetus ja mõistmine puudub.

Kui aga saab selgeks tõsiasi, et ollakse lahku kasvanud - elu ühine osa on kahanenud olematuks või päris kadunud, on võib-olla õige hetk erinevates suundades edasi minna. Seda siis, kui mõlemal partneril on elus erinevad eesmärgid ja ei suudeta või ei soovita aktsepteerida partneri erinevaid vaateid ja soove elule.

Me oleme ikkagi siia tulnud selleks, et areneda inimestena vaimselt ja kogeda väga erinevaid kogemusi. Mõnikord võib edasiliikumine erinevat teed mööda olla partnerlussuhtes loomulik asjade kulg. Selle hetke peab ära tunnetama või omavahel lahti rääkima. Mida paremini inimene ennast tundma õpib, seda lihtsam on teha enda jaoks parimaid valikuid.

Tõenäoliselt võib perekondades olla suureks probleemiks, kui üks partnerirest otsustab hakata endaga tegelema, olgu selleks siis vabastav hingamine, mediteerimine, jooga, raamatute lugemine, et iseennast rohkem avada ja teadlikumaks inimeseks saada. Kursustelt tagasi tulles tahaks ju vastaspoolele rääkida, aga tema reaalsus on hoopis midagi muud ja ta ei võta uut infot vastu. Kuidas seda informatsiooni teisele poolele serveerida nii, et tema oma reaalsuses oleks võimeline seda vastu võtma?

Alati tasub jagada oma kogemust siis, kui paariline ise selle vastu huvi tunneb ja küsib selle kohta. Või küsida ise, kas ta üldse soovib seda kuulda. Vahel ei ole võib-olla lihtsalt õige hetk oma uut kogemust jagada või viis, kuidas seda tehakse, tundub teisele inimesele liiga pealetükkiv. Kui partnerlussuhtes üks paarilistest ei ole valmis uut vastu võtma, võib tal tekkida iga uue asja vastu vastumeelsus. Võib-olla tundub talle see ebaoluline või serveerid seda kogemust ainuõige tõena ja avaldad soovi, et ka partner sellega tegelema hakkaks. Tal aga ei pruugi üldse sama asja vastu huvi olla.

Kursusel õpitut või edastatut tasub ikkagi edasi anda siis, kui enda sees on uus informatsioon juba settinud ja inimene on iseenda jaoks tõe välja noppinud. Teisele inimesele seda edasi andes, tasub jätta talle valik, mida ta selle infoga peale hakkab. Tõde on kõigil erinev ja inimestele sobivad erinevad asjad.

Kui kursusel õpitut on saadud rakendada oma elus ja sellel on olnud rõõmu loov ning elu avardav mõju, siis see tekitab alati ka huvi teistes inimestes. Ka partneris. Kui inimesel läheb hästi, siis tavaliselt küsitakse, et millega sa tegeled või kuidas sa seda teed, et oled nii õnnelik, rõõmus, vahetu ja vaba? See on õige hetk oma kogemuse ja huvide jagamiseks.

Millal aru saada, et on aeg tingimusteta armastada ja lahti lasta või tingimusteta armastada ja suhtesse jääda?

Oskus lahti lasta suhtest, kuid jääda oma suhtumises siiski armastavaks näitab teatud vaimset küpsust ja inimese teadlikkust. Selline aeg on käes, kui on näha, et ühiseid tegemisi või eesmärke suhtes enam ei ole. Puudub ka soov toetada teise inimese uusi eluväärtusi ja eesmärke elus. Selline otsus võidakse üheskoos vastu võtta väga teadlikult, kui suhtes puudub üksteist toetav või ühine tulevikuvisioon.

Aeg edasi liikumiseks ja lahti laskmiseks on siis, kui vaatamata sellele, mida on püütud suhte toimimiseks ette võtta, pole midagi muutunud. Kui üks partneritest ei suuda aktsepteerida, ei soovi arvestada teise inimese vajaduste, soovide ja sisemise arengu vajadustega. Või isegi püüab takistada partnerit elumuutuste tegemisel või eneseteostusel. Selliseid juhtumeid on parktikas olnud.

Tingimusteta armastus on see, kui me laseme lahti, soovides endale ja partnerile parimat. Jäädes armastama ja hoolima teisest inimesest, austades tema soove ja pühendumusi, isegi siis kui enam koos ei olda.

Ja suhtesse jäämise puhul…

Minu töökogemus näitab seda, et väga palju suhteid, kus vaatamata suhtes olnud ebakõladele, saab sinna taas harmooniat luua. Selleks peab eelkõige tahe olema mõlemal poolel. See eeldab mõlemapoolset koostööd. Kuid energeetilisel tasandil on võimalik suhteid harmoniseerida ka siis, kui algust teeb üks partneritest.

Tingimusteta armastus selles kontekstis on see, et me oleme valmis aktsepteerima oma partnerit, paarilist, meest või naist täielikult sellisena, nagu ta on, ilma igasuguste tingimusteta, ilma igasuguse soovita muuta teda selliseks, nagu me sooviksime, et ta oleks.

Laseme tal olla selline nagu ta on. Kui selline valmisolek on olemas, on võimalik alati kas luua või taastada häid suhteid. Mõnikord eeldab see tohutult palju oma maailmapildi avardamist, oma seniste arusaamade ja uskumuste avardamist ja muutmist või nende vanade arusaamade vabastamist, mis pole lubanud teist inimest vastu võtta sellisena, nagu ta on. Meie sisemised veendumused takistavad tavaliselt seda. Siseveendumisi saab aga muuta. Kui selline valmisolek on olemas ja koos on hea ning kerge olla, siis loomulikult tasub selle nimel tööd teha, et suhe harmooniliselt toimiks. See on koht, kus võiks suhet jätkata.