Odonata Wellnesscenter / Pexels
Truudusetust peetakse enamasti üheks kõige suuremaid kannatusi tekitavaks, suhet kõige enam lõhkuvaks asjaoluks paarisuhtes. Ent ükskõik mis elulist sündmust või fakti on alati mõistlik vaadelda kõikvõimalike vaatenurkade alt ja erinevates seostes, kirjutab pereterapeut Meelike Saarna Facebooki lehel Parem Elu.

Iga kõrvalsuhe räägib ikka midagi põhisuhte kohta. Näiteks võib ebalojaalsus olla märk keerukast paarisuhtest, kus kolmandal on pingemaandaja ülesanne. Truudusetus võib olla seotud kartusega liialt sügava või liialt kammitseva partnerluse ees. Kui põhisuhte kõrvale teine luuakse, jäävad mõlemad paratamatult pealiskaudsemaks. Kõrvalsuhe võib tekkida ka juhul, kui põhisuhtest ei saada kätte seda, mida tegelikult väga igatsetakse.

Nii mõnelgi inimesel on erinevatel keerukatel põhjustel raske ja vahel isegi võimatu küsida armastust, toetust, abi vm puudu olevat oma partnerilt. Palju lihtsam tundub seda otsida ja leida põhisuhtest väljaspoolt. Truudusetuse või reetmisena tajutakse tihti ka kõrvalsuhteid, mille sisuks on tõesti vaid avatud jutuajamised, vaimne lähedus. Võib tunduda paradoksaalne, kuid tihti on truudusetuses nähtav suund mitte suhtest välja (kuigi ka see on sageli ilmne), vaid suhtesse sisse. Truudusetus kui appihüüd paarilisele, et too suhtes olevat kriisi või vajakajäämist märkaks või kuulda võtaks. Või ka märk sellest, et elus on tekkinud teatav rutiin ja liikumatus ning vajatakse väljakutset. Oma rutiini lastud suhte värskendamine võiks ju samuti väljakutse olla.

Üheski suhtes ei ole nii, et kui asjad lähevad viltu, on üks pool „süüdi“ ja tema peabki siis end tuhaga üle raputama ja parandama, olles madalam kui muru. Iga suhe koosneb vähemalt kahest osapoolest, seda ei maksa mitte kunagi unustada. Kui üks on truudusetu, on teiselgi juhtunus oma osa. Lihtne on öelda: sina tegid seda. Kui suhe on väärt säilitamist, on mõistlik mõelda: see juhtus meiega. Muidugi peab kumbki ka enda otsa vaatama, kuid koos läbi halva olukorra minemist võib vabalt nimetada kriisi läbimiseks parimal viisil.

Mida teha?

Kui on soov oma suhe toimima saada, siis esimene samm pärast ebalojaalsuse ilmnemist võiks olla võtta aega kahekesi olemiseks ja rääkimiseks-kuulamiseks. Oma mõtete ja tunnete aus jagamine toob selgust ja võib luua esialgse aluse läheduse taastamiseks. Süüdistamisest tuleks teadlikult loobuda. Etteheidete asemel saab alati teha ettepanekuid.

Ei ole võimalik ajaratast tagasi keerata, et kõik oleks nagu enne. Kuid kindlasti on võimalus taastada lähedust, kui kumbki pool seda tõsiselt soovib. Usaldus ja armastus on sisult otsused. Ma otsustan usaldada, ma otsustan armastada. Elu, armastuse, iseenda, teise usaldamine põhineb ikka heausksusel. Me loodame, et teised on usaldusväärsed ja püüame ka ise sama poole. Ja ikka juhtub ka, et meie usaldus ja armastus saavad petta ning siis tuleb vastu võtta järgmised otsused. Võimaluse (taas)usaldada võiks endale ikka anda.

Katkend pereterapeut Meelike Saarna artiklist "Kuidas ma mõtlen lojaalsusest", ajakiri Tervis Pluss, 04/2020. Loe pikemalt, kuidas tagada paarisuhtes truudus, siit!