Tekst: Gerda MillerFotod: Shutterstock, tootjad
Üleilmse kliimasoojenemise tõttu on õhk muutunud aastatega üha saastatumaks. See on kahjulik nii kogu tervisele kui ka nahale, kiirendades selle vananemist.

Uuringud on näida­nud, et inimestel, kelle kodu on tugevalt saastatud piir­kondades, on ka rohkem probleeme naha kuivuse ja ärritusega kui neil, kes elavad maal või vähese saastatusega aladel. Arvatakse, et iga suurlinnas elav eurooplane kaotab õhusaaste tõttu lausa aasta oma elust, peamiseks süüdlaseks südame- ja kopsuhaigused.

Õhureostus on päikese­kahjustuste järel naha teine suurim vaenlane, põhjustades naha tundlikkust, kuivust ja tuhmust, ekseeme ja aknet, pigmentatsiooni, enneaegset vananemist ning isegi naha­vähki. Teisisõnu: saastatus ei mõjuta nahka ainult kosmeeti­lisest aspektist, vaid ohustab selle seisundit terviklikult.

Keskkonda saastavad heitgaasid, tööstuskemikaalid (süsinik­dioksiid, PAH), raskmetallid, suitsetamine ja UV-kiirgus. Õhus heljuvad tolm ja tahm ning väikesed tahked osakesed, mis tekivad heitgaaside ja kemikaalide lendumisel (see juhtub ka näiteks grillimisel).

Vabad radikaalid kahjus­tavad naha loomulikku kaitsebarjääri. Naha kaudu kehasse sattuvad toksilised elemendid haavavad keha palju rohkem, kui meie kaitsemehhanismid on suutelised neutraliseerima. Lipiidid ja kolla­geen lakkavad mõjumast ning naha toonus ja niisutatus vähe­neb. Taga­järjeks on punnid, kuivad laigud ning naha üle­üldine tuhmim väljanägemine.

Kõige enam võiks naha kaitsmisele tähelepanu pöörata suvel, kui päikesekiirgus ja kuumus reageerivad saastega. Õnneks ei pea asju kokku pakkima ning linnast maale kolima. Piisab ka enda hari­misest, et leida kõige õigem viis kahjulike protsesside aeglus­tamiseks ja vältimiseks.

Kuidas nahka kaitsta?